Eesti töötajad sooviksid teenida keskmiselt 1644 eurot kätte, selgus kevadel Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee ning teiste partnerite korraldatud tööturu- ja palgauuringust.
Eestlaste palgaootus ületas 1600 euro piiri (1)
5. juuli 2018, 09:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes möödunud aasta kevadega kasvas töötajate keskmine netopalga ootus 164 eurot, mis on viimase kolme aasta suurim hüpe palgaootustes. Töötajate palgaootus iseloomustab töötajate soove tööalaselt edasi liikuda, samuti palganumbrit, mille pärast suure tõenäosusega ollakse valmis töökohta vahetama, teatas CVKeskus.
Töötajate keskmine palgaootus kasvas võrreldes möödunud aasta kevadega 10,4 protsenti ja kerkis üle 1600 euro piiri (1644 eurot). Palgauuringus osalenute keskmine arvestuslik netotöötasu oli 2018. aasta aprilli töö eest aga enam kui 500 eurot väiksem – 1128 eurot.
Uuringus osalenud töötajate netotöötasu on arvutatud maksimaalse lubatud maksuvaba tulu alusel. Töötajate poolt märgitud maksuvaba tulu oli reeglina lubatust väiksem ehk töötajad maksid tulumaksu rohkem kui oleksid pidanud. Ligi viiendik (19 protsenti) vastajatest ei osanud öelda, kui suur oli nende maksuvaba tulu aprillis. Seetõttu on tegelik netopalk arvestuslikust veidi madalam.
«Muutused maksuvaba tulu arvestamises on oodatult mõjutanud nii madalama kui ka kõrgema palgaga töötajaid, mis peegeldub ka värskes uuringus,» kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
«Alla mediaani (1019 neto) teenivatest töötajatest pea veerand (24 protsenti) märkis, et nende töötasu muutust on mõjutanud muutused maksuvaba tulu arvestamises, üle mediaani teenivatest töötajatest andis sama vastuse 19 protsenti. Maksuvaba tulu erinevad määrad on jätnud madalama palgaga töötajatele rohkem raha kätte, samas muutnud töötasude võrdlemise keerulisemaks ning bruto- ja netotasu arvutamise segasemaks,» lisas Seeder.
Töötajate üleostmise keskmine hind on 1466 eurot
Kevadises uuringus küsiti töötajatelt, millise palgapakkumise pärast oleks nad valmis töökohta vahetama, kui muud töötingimused samaks jäävad. 53 protsenti kõigist vastanutest vahetaks kindlasti töökohta üle 30 protsendi suurema töötasu pärast, 25 protsenti teeks seda 21–30 protsenti suurema töötasu pärast.
Seega oleks kolmandik töötajaid valmis töökohta vahetama umbes 1500 eurose netopalga pärast, mis on 30 protsenti suurem kui keskmine netotöötasu tänavu kevadel.
«Parema palga kõrval mõjutavad töötajate otsust töökohta vahetada veel huvitavam töö, paremad tööalased arenguvõimalused ning juhtide lugupidavam suhtumine töötajatesse,» kommenteeris tulemusi CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
«Kui töötaja on saavutanud palgaga rahulolu piiri, millega igakuiselt hästi toime tulla, muutub tema üleostmine tunduvalt kallimaks ja tähtsamaks muutuvad teised tõmbetegurid,» lisas Auväärt. «Samas ei tohi unustada, et töötaja otsust tööd vahetada mõjutavad ka tõuketegurid nagu ettevõttesisesed juhtimisvead, mis loovad konkurentidele võimaluse töötaja ka tunduvalt soodsamalt üle meelitada.»
Maikuus korraldatud töötajate uuringus osales kokku 9067 inimest, neist 86 protsenti ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14 protsenti ei töötanud.