iDeal kampaania

Offshore hajutas varalisi riske

  • Tuntud investeerimispankur hoidis aastaid oma raha riiulifirmas.
  • Henrik Igasta nimetas, et riiulifirma kasutamise tingis riskide olemasolu.

Investeerimispankur Henrik Igasta sõnul ei ole välistatud uus majanduskriis, mistap on ta oma vara hoidnud mitmes riigis, sealhulgas Seišellidel.

FOTO: Peeter Langovits

Üks Eesti tuntumaid investeerimispankureid ja suurtehingute nõustaja Henrik Igasta oli aastaid Seišellidel registreeritud offshore-firma tegelik omanik, selgub viimasest Panama Paberite lekkest.

See, et Seišellidel registreeritud Bandol Management Inc kuulub tegelikult Igastale, ilmnes ka ettevõttele juhtimise ning asjaajamise teenust pakkunud lekke keskmes olevale Panama advokaadifirmale Mossack Fonseca siis, kui Igasta soovis ettevõttest vabaneda.

Postimehega vesteldes ütles Igasta, et on kasutanud eri offshore-firmasid isikliku vara haldamiseks juba aastaid ja selles ei ole midagi taunimisväärset ega ebaseaduslikku. Peamise põhjusena osa vara Eestist eemal hoidmiseks nimetas ta riskide hajutamist.

Segased ajad

Igasta lausus, et ta on veendunud, et oma vahendite hoidmine ühes riigis, pangas, valuutas ja varaklassis on maailmas ja eeskätt Euroopas käiva arulageda rahapoliitilise eksperimendi, kuhjuvate süsteemsete riskide ja geopoliitilise olukorra taustal ebamõistlik.

Henrik Igasta kinnitas, et ei ole ettevõttest kordagi omanikutulu võtnud ning Eestis makse tasumata jätnud.

«See, kui haavatav ja omavahel seotud on pangandus, sai mulle selgeks eelmise finantskriisi ajal. Praegune aeg on minu arust veel segasem, sest lisandunud on julgeolekurisk, migratsioonikriis ning Trumpi ja Euroopa vaheline kaubandussõda,» lausus Igasta.

«Uus rahandus- või panganduskriis ei ole kindlasti välistatud. Seega hoian ja haldan oma vahendeid mitmes pangas ja mitmes riigis.»

Ta kinnitas, et ei ole ettevõttest kordagi omanikutulu võtnud ning Eestis makse tasumata jätnud.

Bandol Managementi taust ulatub kaheksa aasta taha. Ettevõte asutati 2010. aasta septembris ja selle juhtideks määrati Elba Bethancourt, Rey Taylor ja Jaqueline Alexander. Tegemist oli tavalise nii-öelda riiulifirmaga.

Henrik Igasta nimi tuleb Bandol Managementiga esimest korda välja alles kaks aastat tagasi veebruaris, kui ta lekke hulgast leitud kirjavahetuse järgi soovis ettevõttest vabaneda. Kuni selle ajani suhtles ettevõttele registriteenust pakkunud Mossack Fonseca inimestega tema asemel Luksemburgis asuva Capita Asset Servicesi kliendihaldur Virginie Guillaume.

Toona veebruaris teavitas Guillaume Mossack Fonseca inimesi, et omanik soovib ettevõtte laiali saata, ning palus advokaadifirmal valmistada ette selleks vajalikud dokumendid ning öelda, kui palju see teenus maksab.

Kirjavahetuse järgi oli Bandoli põhitegevuseks investeerimine väärtpaberitesse üle maailma. Ühtlasi tekkis Igasta eest asju ajanud Guillaume’i ning Panama kliendihaldurite vahel väiksemat sorti konflikt. Esiteks tekitasid segadust ettevõtte viimaste aastate tegevusaruanded, teiseks tõlgendus selle üle, kellele kuulub ettevõttes suurosalus, ning kolmandaks Mossack Fonseca passiivsus ning aeglus asjaajamisel.

«Sain kliendilt e-kirja, kus ta ütleb, et lepingu sõlmimisega on äärmiselt pakiline. Kuna ma ootan oma eelmisele kirjale ettevõtte laialisaatmise kohta teilt vastust juba kaks nädalat, olen mures ka selle üle, kuidas te mu tänasele kirjale reageerite. Mina olen teie pöördumistele alati kiiresti reageerinud, ootan sama ka teilt,» kirjutas Guillaume 16. märtsil.

Kirjavahetuse tulemusena soovis Capita astuda Bandol Managementi vahendamisest kõrvale ning Mossack Fonseca valmistas ette enda ja Igasta vahelise lepingu, mille järgi pakutaks Igasta ettevõttele juhtimis- ja registriteenust. Isiku tõestamiseks pidi Igasta saatma Panama firmale enda notariaalselt kinnitatud ID-kaardi koopia ning tema nimele tulnud kommunaalarve, et tõestada elukohta.

Igasta ütles, et kasutas Bandol Managementi ühe välismaise privaatpanga juures investeerimiseks, eeskätt Põhja-Ameerika aktsiate, aga ka väärismetallide ja ETFidega (turul kaubeldavad fondid – toim) kauplemiseks.

Vara väärtus ei selgunud

Ta lausus, et kasutab investeerimisel ühe Luksemburgi portfellihalduri nõu ja on alates aastatuhandevahetusest liikunud temaga nii-öelda ühest pangast teise kaasa.

«Tol ajal ei olnud võimalik Eesti juriidilisele isikule Luksemburgi pankades kontosid avada. Selle konkreetse firma soetasin panka vahetades n-ö riiulist, sest kontosid sai avada vaid uuele ja ajaloota juriidilisele isikule. Minul ei olnud vahet, millises tulumaksuvabas jurisdiktsioonis firma inkorporeeriti, valisin odavaima variandi, mida pakuti,» rääkis Igasta.

Bandol Managementi pandud vara päritolu kohta ütles Igasta, et tegemist on isikliku rahaga. Andmelekke hulgast ei ilmne täpselt Bandoli varade väärtus.

Henrik Igasta

Eestis, Lätis ja Leedus finantsnõustamisteenust pakkuva Superia Corporate Finance’i juhtivpartner.


Nõustanud viimase aja suurimaid finantstehinguid Eestis, näiteks Nelja Energia müüki ja Tallinna Sadama börsile minekut.


Varem nõustanud näiteks TeliaSonerat Eesti Telekomi aktsiate omandamisel riigilt ning väikeaktsionäridelt, Tallinna linna Tallinna Vee erastamisel.


Töötanud varem SEB Enskilda Balti operatsioonide juhina.


Varem töötanud ka investeerimispangas Suprema Securities.

Mossack Fonseca poolt ettevõttele määratud juhid pidid aga veel 2015. aasta lõpus allkirjastama 160 000 euro suuruse laenulepingu, millega Bandol andis kaheks aastaks ja neljaprotsendilise intressiga laenu ühele välismaal töötavale Eesti pankurile.

Panama Paberite järgi jäi Bandol Managementi laialisaatmine 2016. aasta kevadel aga soiku, kuni lõpuks aasta viimastel päevadel kanti ettevõtte aktsiad üle Belize’is registreeritud teisele offshore-firmale Ariana Limited.

Igasta ütles, et müüs Bandoli osaluse likvideerimisteenust pakkuvale osapoolele ning eeldab, et praeguseks on firma kas suletud või sulgemisel. «Kogu Bandoli käes olnud kapitali tõin enda Eesti osaühingusse ja jätkan seda kasutades sama Luksemburgi panga varahalduse kliendina.»

Panama Paberid

Panama Paberite andmelekke keskmes on Panama advokaadifirma Mossack Fonseca.


Mossack Fonseca oli aastakümneid üks juhtivaid ettevõtteid, kes pakkus klientidele

offshore

-firma teenust, varijuhtimist ning võimalust varjata enda osalust ettevõtetes.


Olemuselt ei ole

offshore

-firmade kasutamine keelatud, ent seda on kasutatud koduriigis maksudest kõrvale hoidmiseks, vara peitmiseks ning korruptiivse või muul moel kriminaalse raha puhtaks pesemiseks.


Esimene Panama Paberite andmeleke tuli avalikkuse ette 2016. aasta aprillis ning puudutas ettevõtte dokumente alates 1970. aastatest.


Viimane leke toimus juunis 2018, kui välja ilmus 1,2 miljonit dokumenti, mis pärinevad kahest viimasest aastast.


Mõlemal juhul said andmekogud enda kätte Saksa ajalehe Süddeutsche Zeitungi ajakirjanikud, kes jagasid seda rahvusvahelise uuriva ajakirjanduse konsortsiumiga ICIJ.


ICIJ partner viimase lekke uurimisel on Postimees.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles