Võlanõustajad: võlgade ümberkujundamisel on palju miinuseid
28. mai 2011, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus annab sisuliselt võimaluse füüsiliste isikute ja FIE-de saneerimiseks ehk maksevõime taastamiseks, kuid võlanõustajate pilgu läbi on sel ka palju miinuseid.
«Kindlasti täidab uus menetlus teatud lünga, sest senini oli pankrot pea ainuke võimalus võlgadest vabanemiseks. Uus menetlus on suunatud makseraskustes, kuid siiski veel maksejõulistele võlgnikele, kes teatud põhjustel ei suuda võetud kohustusi täita ettenähtud ajal või ettenähtud ulatuses. Pankrot kuulutatakse välja kui võlgnik on maksejõuetu,» selgitas võlanõustajate liidu juhatuse liige Kaidi Silver-Schöbe.
Uue menetluse plussid:
- Võrreldes pankrotimenetlusega on võlgnikul endal vastavalt oma võimalustele võimalik teha ettepanek võlgade ümberkujundamiseks. Iseasi muidugi, kas võlausaldajad sellega nõustuvad ja kohus kinnitab.
- Abikaasadel on võimalik esitada ühisavaldus.
- Lisaks sellele, et menetlus kaitseb koduomanikke, võib selle kaudu saada kaitset ka ebasoodsate tarbimislaenude eest. Menetluse käigus saab kohus vähendada eelkõige ebamõistlikke kõrvalnõudeid, nagu intressid ja viivised.
Võlgade ümberkujundamise miinused:
- Võlgnikud peavad kandma menetluskulud, sh nõustaja tasud. See on kulukas. Teoreetiliselt on küll võimalik taotleda riigi õigusabi menetluskulude katteks, aga praktiliselt saavad seda isikud, kelle varaline seisund väga kehv, kuid sellistel pole ka võlgade ümberkujundamisse asja.
- Palju hinnangulisi kriteeriume ja suur kohtute roll. Mitmed olulised küsimused on nende otsustada. Võlgniku jaoks muudab see olukorra ebakindlaks.
- Pandiga tagatud nõudeid saab ümber kujundada vaid pandipidaja nõusolekul.
- Kohtueelse võlanõustamise süsteem on Eestis veel nõrk.
Eeldab aktiivset ja arukat võlgnikku
Schöbe hinnangul eeldab võlgade ümberkujundamise menetlus aktiivset ja teadlikku, võib öelda ka arukat ja hakkajat võlgnikku, kes tegeleb oma majandusprobleemidega juba eos. Selliseid võlgnikke on aga kahjuks vähemus. Pealegi võib muukeelsele elanikkonnale, keda näiteks on Tallinnas võlanõustaja klientuuris enamik, käia vajalike paberite koostamine üle jõu.
«Kokkuvõtvalt tahan öelda, et uus menetlus annab küll võlgnikele probleemide lahendamiseks lisavõimaluse, aga praktilist kasutamist hakkab see leidma vähem. Võib olla, et aja jooksul asi küll muutub. Kui inimesed saavad uuest võimalusest teadlikumaks, hakkavad nad ehk ka juba varem, makseraskuste tekkides võlgade ümberkjundamist taotlema,» lausus Eesti üks kogenumaid võlanõustajaid.
Alates seaduse jõustumisest 5. aprillil kuni 10. maini on eraisikud esitanud maakohtutesse viis avaldust oma võlgade ümberkujundamiseks, menetluses on neli
avaldust.
«Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustajatel on viimase poole aasta jookul olnud klientidega võlgade ümberkujundamisest vaid juttu, konkreetsete avaldusteni ei ole keegi neist jõudnud ja lähitulevikus ilmselt ei jõua ka.
Enne seaduse jõustumist oli huvi selle vastu isegi suurem,» rääkis sealse võlanõustamise üksuse juht Ene Kiimann.
Uus seadus annab inimesele, kes on sattunud ajutistesse makseraskustesse, võimaluse võlad ümber kujundada, kuid tal peab olema mingigi sissetulek. Inimene, kellel ei ole mitte mingisugust sissetulekut, saab taotleda vaid enda pankrotti. «Meie põhiline klientuur ei ole selgelt ei uue seaduse ega ka pankrotiseaduse sihtgrupp,» nentis Kiimann.