Merko juht: ehituses saab see aasta olema raskeim

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merko Ehituse juht Tiit Roben.
Merko Ehituse juht Tiit Roben. Foto: Peeter Langovits.

See aasta saab ehitusettevõtetele olema viimase dekaadi raskeim sest materjalid ning tööjõud kallinevad, samas kui erasektori ehitusmahud püsivad tagasihoidlikud ning enamus lepinguid tuleb avalikust sektorist, tõdes Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben firma esimese kvartali kahjumit kommenteerides.

Ehitusturgu iseloomustab tema arvates kolm märksõna – sisendhindade kallinemine, tihe konkurents ning alapakkumised ja objektide poolelijätmised.

Merko ehituslepingute portfell on Robeni sõnul korralik, kuid paljud lepingud on sõlmitud  viimase aasta jooksul ning sisendhindade tõus on pannud nende kasumlikkuse proovile. «Merko positsioon on tugev, aga me pole oaas keset kõrbe ja ehitusturu keeruline olukord mõjutab meidki,» ütles Roben. Ta lisas, et kui teistes sektorites jäi kriisi põhi aastatesse 2009-10, siis ehitusturule jõuab see sektori inertsi tõttu tänavu.

Siisiki usub ta, et ülejäänud kvartalid tulevad edukamad ja aasta arvestuses lõpetab Merko kasumis.

Võrreldes ehitusturu põhjaga 2009. aastal on ehitushinnad tänaseks Robeni sõnul kasvanud 20-30 protsenti. Põhjuseid on mitmeid - naftasaadustel põhinevad tooted ja metallid on kallinenud ning tugev nõudlus Kesk-Euroopa ning Skandinaavia ehitussektoris meelitab Eesti ehitajaid välisriikidesse, mis omakorda teeb tööjõudu siin kallimaks. Kõik see tõstab ehitushindu, rääkis Roben.

Roben tõdes, et sisendhindade kiirest kasvust ja alapakkumistest tingituna on paljud töövõtjad sattunud raskustesse lepingute täitmisega. Tema sõnul näeb turul poolelijäänud objekte, mille osas tellija on sunnitud korraldama uusi konkursse ja kuhu lastakse osalema ka samalt objektilt minemajalutanud ettevõtted. «Kui riik ei kavatse anda selget sõnumit, et selline tegevus pole aktsepteeritav, siis on oodata minemajalutamiste laine kasvu. Uue pakkumise hind on üldjuhul poole kallim,  nii et saab ära maksta minemajalutamise 10-protsendilise leppetrahvi ja jääb kuhjaga ülegi,» lausus Roben.

Roben lisas, et viimasel ajal on lisandumas uus trend, kus mõni osav ehitusettevõte, kes töö saanud selge alapakkumisega, on suutnud tellija ära hullutada, et 30 protsenti lisaraha ja kuus kuud pikem ehitustähtaeg on vältimatud.

Roben lisas, et vaatamata nõrgale üldnõudlusele on ehitussektori mõnedes valdkondades oodata lähiajal vabade võimsuste ammendumist ning täiendavat  survet hindade kallinemisele. Tõsiseks väljakutseks ehitusturule saab olema  toimetulek vee- ja kanalisatsioonihangete mahtude ning CO2 emissioonikvootide müügist saadud 150 miljoni euro paigutamisega  hoonete energiatõhususe parandamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles