/nginx/o/2018/07/03/7935554t1hc1a3.jpg)
Hoolimata tänasest vihmarohkest ilmast kogunesid parimad lõpetajad üle kogu Eesti Kadrioru lossi Roosiaeda pidulikule presidendi vastuvõtule.
Presidendi vastuvõtt Kadrioru roosiaias: tutvu selleaastaste parimate lõpetajatega (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Kersti Kaljulaid võttis täna Kadrioru pargi Roosiaias vastu kuldmedali või kiituskirjaga üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste lõpetajad. Vastuvõtul osalesid ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning kantsler Tea Varrak.
«Ega see vihm väga ei muuda midagi,» ei lasknud Glen end piduliku päeva puhul ilmast häirida. Noormees õppis Rakvere Ametikoolis IT-süsteemide nooremspetsialistiks, sest talle olnud väiksest peale elektroonikavidinad meeldinud ning põhikoolis huvi laienes. Noormehe sõnul ei olnud ta põhikooliajal igas aines hea, kuid ametikooli astudes mõtles ta eesmärgid uuesti läbi ning see tagaski tema edu.
Triinu sõnul on tal tänasel sündmusel viibimise üle uhke meel. Neiu rääkis, et hakkas medali poole pingutama siis, kui sai aru, et tal on selleks šanss. Triinu tahab jätkata Tartu Ülikoolis füsioteraapia erialal, kuna teda huvitab, kuidas inimkeha toimib. Lisaks sellele on füsioteraapia Triinu sõnul hea viis ühendada tema sportlikke hobisid. Triinu hinnangul tänapäeva noored pigem medalite poole ei pürgi, kui need just eesmärkide täitmise teele ei jää.
Merili on juba kirjas Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse erialal. Neiu ütles, et õpingutes pingutamine tasub ära just teadmiste, mitte medali nimel. Neiu sõnul võttis ta keskkoolist kaasa pigem elutõdesid, mitte kindlate valdkondade teadmisi. Merili sõnul ei peaks mitte medal, vaid õpingu käigus omandatu olema noorte eesmärk pingutamiseks.
«Väga äge on siin olla, nende inimestega kohtuda,» ütles Egle, lisades et temaga kaasas viibinud naistega kohtus ta alles täna. Egle on kuldmedalist, kelle õpingute ajavahe enne keskkooli astumist oli ligi viisteist aastat. «Vene keelt hakkasin tähestikust õppima ja see tuli suhteliselt raskelt,» meenutas naine oma õpinguid. Egle sõnul pole tulevik veel kindel, kuid võib-olla sooviks ta töötada lastega.
Mai-Liis läbis gümnaasiumi aga kolme aasta asemel kahega. Neiu läks peale 9. klassi vahetusaastale ning otsustas peale seda minna Hugo Treffneri Gümnaasiumisse. Kui ta aga esimese aasta lõpuks mõistis, et Hugo Treffneri Gümnaasium pole tema jaoks, naases ta Põltsamaa Ühisgümnaasiumisse ning pingutas selle nimel, et oma endise klassiga lõpetada. Edasi soovib Mai-Liis õppima minna kas Sisekaitseakadeemiasse maksu ja tollinduse erialale või Tallinna Tehnikaülikooli ärinduse erialale. «Sisekaitseakadeemia on hästi praktiline kool, ei ole ainult tuimad loengud,» selgitas Mai-Liis oma valikut.
«Ärge kartke kutsekooli, see ei ole enam selline koht kuhu minna, kui kuskil mujal hakkama ei saa,» ütles Martin. Tema lõpetas kiituskirjaga põllumajanduse eriala ning eilsest alates on noormees ajateenistuses. Tema sõnul on rõõmustav viibida üritusel, mis näitab tema saavutusi. Noormees ütles, et kiituskiri tuli talle üsna lihtsalt, sest põllumajandus oli talle juba lapsepõlvest saati elulähedane. Martini plaan on peale kaitseväge teha oma põllumajandusettevõte. Noormees lisas, et jooksvate täiendõpete osas oskab näidata vaid aeg.