Kolm näidet: võlgade sissenõudmine läheb kordi odavamaks Täiendatud kohtutäiturite kommentaaridega

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kiirustrahvi õigeaegne maksmata jätmine võib edaspidi inimesele tunduvalt odavamaks minna.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Justiitsministeerium, kes valmistab ette uut võlgade sissenõudmise süsteemi, selgitas konkreetsete rikkumiste varal, kui palju läheb kohtutäiturite tiibade kärpimine võlgu jäänud inimesele odavamaks.

Teatavasti tahab justiitsminister Urmas Reinsalu muuta täitesüsteemi nii, et riiginõuete sundtäitmise korraldamine võetakse ära kohtutäituritelt ja antakse maksu- ja tolliameti kätte. Põhjuseks see, et kohtutäiturite suurarvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne ja võlgu jäänud inimestele liiga kallis.

Kui praegu maksavad võlgnikud riiginõuete sundtäitmise eest kohtutäituritele 3,5 miljonit eurot aastas, siis maksuamet lubab hakkama saada neli korda väiksema summaga ehk 827 000 euroga. «See on reaalne raha, mis jääb inimestele enam kätte ning mille arvelt nad saavad paremini tasuda enda muid kohustusi ja tõsta elukvaliteeti,» selgitas justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa.

Kuigi praegu pole veel täpselt paigas, kui palju hakkab maksuamet võlgade sissenõudmise pealt nö teenustasu võtma, julges Vaikmaa öelda, et süsteem läheb inimesele minimaalselt neli korda odavamaks. Järgnevalt toome välja kolm rikkumist ja näitame, mis võiks nende teenindamise tasud olla:

Näide 1. Kui inimene ületab autoga maanteel lubatud suurimat sõidukiirust näiteks 5 kilomeetriga tunnis, oleks hoiatustrahvi trahvimäära suurus 15 eurot. Kui inimene ei saa või ei taha seda vabatahtlikult täita, oleks kohtutäituri põhitasu on sellise nõude eest 25 eurot. Lisaks sellele summale lisandub ka menetluse alustamise tasu, mis on minimaalselt 15 eurot. Kokku tuleb inimesel maksta 40 eurot.

Kui kohtutäituri asemel nõuaks raha sisse maksuamet, läheks see inimese jaoks hinnanguliselt neli korda odavamaks ehk ta maksaks «teenustasusid» ligikaudu 10 eurot.

Näide 2. Kui inimene jätab liikluskindlustuskohustusega auto kindlustamata, määrab Eesti Liikluskindlustuse Fond talle haldusaktiga 85 eurose trahvi. Kohtutäituri põhitasu sellise raha väljanõudmiseks on praegu koos käibemaksuga 78 eurot. Uue süsteemi järgi läheks võla tasumine inimesele maksma umbes 19,5 eurot.

Näide 3. Kui kaitseväekohuslane jätab ilmumata kaitseressursside ameti poolt määratud arstlikku komisjoni, võib amet talle määrata sunniraha 250 eurot. Kohtutäitur tahab selle pealt praegu koos käibemaksuga saada 126 eurot. Kui võlgade sissenõudmine läheks maksuameti kätte, langeks täitetasu ligikaudu 31,5 eurole.

Kohtutäiturid: siin on üks oluline apsakas

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler Kristi Hunt ütles justiitsministeeriumi näiteid kommenteerides, et «kui varasemalt võis ministri seisukohast välja lugeda, et võlgnike õlgadelt tahetakse täitemenetluskulud riigi maksumaksjate õlgadele panna, siis praegune käsitlus on täiesti uus. Kehtiva süsteemi kohaselt sissenõudja täitekulusid ei kanna, välja arvatud juhul, kui võlgasid ei õnnestu sisse nõuda.»

Ta jätkas, et toodud kolme näite puhul võib küll mõista, et ministeeriumi esindaja pidas pigem silmas siiski võlgnikuga seotud kulusid, «aga tõenäoliselt puhkusemeeleolus ning pisikeses segaduses kogu täitemenetluse põhimõttest tuli sisse oluline apsakas.»

Hunt leidis ministeeriumi kolmanda näite vigase olevat. Kui ministeeriumi arvutuse järgi saab kohtutäitur selle eest, et kaitseväekohuslane jätab ilmumata arstliku komisjoni, 126 eurot, siis Hunt ütles, et see ei vasta tõele. Tema sõnul saab kohtutäitur hoopis 52 või 82 eurot. 

Kohtutäiturid hämmingus

Kui rääkida uuest süsteemist tervikuna, siis see on arusaadavalt kohtutäituritel harja punaseks ajanud. Pärast reformi jõustumist väheneks nende arv kolm neljandikku ehk praegu töötavast 44 täiturist 34 ei suudaks enam bürood majandada ja nõudeid efektiivselt sisse nõuda. Ministeeriumi analüüsi kohaselt jääb ametisse kaheksa või veidi enam võimekamat kohtutäiturit, kes teenindaksid edaspidi kogu Eestit.

Kristi Hunt rääkis, et praegune süsteem töötab väga hästi, kuna lisaks riigi ressursi kokkuhoidmisele (täitemenetlusi rahastavad võlglased, mitte riik) ja nõuete täitmise efektiivsuse parandamisele on õiguskuulekus Eestis märgatavalt paranenud.

Ta lisas, et sundtäitmisele esitatud nõuete täidetakse sõltuvalt nõude liigist 40-60 protsenti, mis on Euroopa Liidu kontekstis väga hea tulemus. Lisaks väheneb see aasta-aastalt.

Hunt rääkis, et kohtutäituritele ei maksa riik praegu tasu, vaid vastupidi - teenib ise kohtutäiturite poolt riigimaksude näol suurt tulu. Hunt lisas, et hetkel maksab kohtutäituri tasu võlgnik, kuid peale Reinsalu reformi hakkab seda riiginõuete täitmist rahastama maksumaksja (üksikema, miinimumpalgaga töötaja, õpetaja, arst jpt). 

Tagasi üles