Kuulsuste ülikoolilood: Artjom Savitskil oli tunni lõppedes karp lahti ja higimull otsa ees (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/05/22/7858777t1h0c75.jpg)
Kuigi laulja Artjom Savitski plaanis alguses välismaale helindust õppima minna, otsustas ta superstaarisaate tõttu siiski Eestisse jääda. Oma otsust noormees aga ei kahetse, kuna sai enda sõnul Tallinna Tehnikaülikoolist väga põhjaliku hariduse.
Savitski on omandanud nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi telekommunikatsiooni erialal. «Mind huvitas see köögipool, et kuidas neid seadmeid tehakse, mitte see, kuidas neid kasutatakse,» selgitas laulja oma erialavalikut.
«Kui sa muidu vaatad või kasutad igapäevaselt telefoni, arvutit või muud sellist, ei mõtle sa tegelikult selle peale, kuidas need asjad tehtud on,» kirjeldas Savitski. Ta lisas, et on väga rahul, et sai oma alasse sügavuti siseneda, kaasa mõelda ja analüüsida, miks mingi seade toimib nii nagu see toimib.
Vaatamata eriala põnevale küljele oli Savitskil ka raskemaid hetki. «Tunni lõppedes oli mul karp lahti ja higimull otsa ees,» meenutas magistrant matemaatilise analüüsi aine esimest tundi. Savitski sõnul oli ta juba eos häälestatud, et matemaatikas on ta päris tugev ning midagi kartma ei pea. Kui aga õppejõud tahvlile noormehe silmis tundmatuid märke joonistama hakkas, läks Savitskil kaks korda kauem aega, et nendest konspekt kirjutada. «Mind rahustas ainult see, et ka teistel loengusaalis istuvatel inimestel oli samasugune wtf ilme,» lisas magistrant.
«Ma võtan ülikooli kui viitsimist ennast arendada,» ütles Savitski. Ta lisas, et koolis õpitakse igasugu asju, mida ei pruugi elus vaja minna, kuid mis avardavad siiski silmaringi ja õpetavad distsipliini.
«Kui ma oleksin töölevõtja, oleks minu jaoks suur märk, kui inimene viitsib süveneda, endaga tegeleda ja end arendada,» sõnas Savitski kõrgkooliõpingute olulisuse teemal.
Neile, kes ei suuda eriala valida, soovitab magistrant aasta vabaks võtta ja rahulikult mõelda, millega tegeleda tahetakse. Selline paus mõjub noormehe sõnul peale 12-aastast koolipingis istumist ainult positiivselt.
Postimees alustas suvise ülikoolilugude sarjaga, kus igal nädalal küsitakse mõnelt Eesti kuulsuselt tema meenutusi ülikooliaja kohta ja soovitusi kõrgkooli minevatele noortele. Järgmine lugu ilmub järgmisel nädalal.