Autotootjad hoiatavad:Trumpi tariifid ELi autodele löövad hinnad lakke

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

USAsse imporditud Toyota maastur ootab transporti.

FOTO: MIKE BLAKE / REUTERS

Suuri autotootjaid ühendav koalitsioon, kuhu kuuluvad muuhulgas Toyota, Volkswagen, BMW ja Hyundai, teatas, et USA president Donald Trumpi terase- ja alumiiniumitariifid kahjustavad juba niigi autotööstust kui ka tarbijaid ning täiendavad tariifid EL-i autotoodangule oleks veelgi rängemate tagajärgedega.
 

President Trump on lubanud korduvalt kehtestada imporditariifid välismaistele autotootjatele, tuues ettekäändeks rahvusliku julgeoleku. Tariifide kehtestamine annaks autotootjate hinnangul aga kõige tõsisema hoobi USA tarbijatele, kes seisaks silmitsi palju kõrgemate hindade ja väiksema valikuga, kirjutab Reuters.

Paljud rahvusvahelised autotootjad, kellel on USAs tehased ja esindused, võivad need tariifide korral sulgeda ja see läheks ameeriklastele maksma sõna otseses mõttes sadu tuhandeid töökohti, arvab koalitsioon. Koalitsiooni poolt välja toodud uuringi järgi võiks see kaotada 195 000 - 624 000 töökohta, sõltuvalt sellest, kuidas EL tariifidele reageeriks.

Trump ähvardas möödunud reedel kehtestada 20-protsendise imporditariifi kõigile Euroopa Liidus valmistatud autodele. Teisipäeval säutsus ta Twitteris, et tariifid on varsti tulemas. Üks teine suuri autotootjaid ühendav organisatsioon, The Alliance of Automobile Manufacturers, kuhu kuuluvad näiteks General Motors, Daimler, Ford ja Toyota, kutsus kolmapäeval administratsiooni üles tariife mitte ellu viima.

Liit ütles, et triifid oleks suur viga ning need kahjustaks USA majandust. Ühe auto keskmine hind kasvaks nende sõnul keskeltläbi 5800 dollari võrra ja kokku läheks see tarbijatele aastalõikes maksma ligemale 45 miljardit dollarit. Toyota ütles neljapäeval, et isegi Kentucky osariigis valmistatud Toyota Camry hind tõuseks kasvaks ligemale 1800 dollari võrra.

Samuti kardavad autotootjad, et tariifid jätaks vähem raha isesõitvate autode arenduseks, mis leiab peamiselt aset USAs. Üha enam võib selliste kõrgtehnoloogiate arendamine kolida aga Hiinasse, kes investeerib praegu väga suuri summasid isesõitvate autode, elektriautode ja muude uute süsteemide arendusse. Hiina turul tegutsevad aktiivselt elektriautode arendusega juba näiteks Volkswagen ja Ford.

Trumpi plaan kehtestada tariifid EL-i autotoodangule on vihastanud välja USA kongressi, mis koosneb enamuses vabariiklastest. Alabama osariigi kubernär Kay Ivey kutsus kaubandusministeeriumi üles tariife mitte jõustama, sest autotööstusega seotud töökohtade kadu oleks tema osariigile «katastroofiline». Alabamas valmistati möödunud aastal peaaegu miljon autot ja 1,7 miljonit automootorit.

AMTELi tegevjuhi Arno Sillati hinnangul tähendavad USA tariifid Euroopa autoturu jaoks tarnijate vahetusi ja võib-olla ka tootmise mõningast ümberkorraldamist. «Kommenteerides tariifisõda USA ja ELi vahel, peab eelkõige tooma välja selle poliitilise sisu,» ütles Sillat Postimehele. «Majanduslikkust siin ei tundu olevat, kuigi ettekäändeks on USA turu kaitsmine. Tegelikult viib üks samm teiseni ning lõppkokkuvõttes on võtjat raske ennustada. Kindlasti ei ole selleks USA tarbija,» arvas Sillat.

«Euroopa tootjatele toob materjalide hinnatõus kaasa vajaduse vahetada tarnijat või minna teatud hinnatõusu teed. Ilmselt võidab pikas perspektiivis sellest situatsioonist Hiina, kuigi ka nende toodetele on kehtestatud USAsse sisseveo tariifid,» möönis Sillat. «Hinnatõusu Euroopa siseturul siin valmistatud auto- ja mototoodangule selles situatsioonis tõenäoliselt karta vaja ei ole. Mis saab USA auto-mototoodangust Euroopas, seda on raske öelda, kuid Harley-Davidson on siin teerajajana juba lahendused välja käinud.»

Kokkuvõttes toodetakse Sillati sõnul autosid edasi maksustamisest sõltumata. «Tootjatel on piisavalt paindlikkust tootmist maailmas ümber paigutada, sellega aga teiselt poolt ka surve avaldamise meetodeid poliitikutele (viime töökohad ja inveseeringud välja!). Ilmselt mingite lahendusteni jõutakse. Võrdlus on kohatu, kuid mingil kummalisel moel meenutab USA surve muule maailmale Põhja-Korea mänge tuumaohuga. Võimalik, et tegelikud huvid ja eesmärgid on täna veel varjus,» ütles Sillat.

Tagasi üles