Kontrollikoda: Euroopa kiirraudteede võrk on aeglane, kallis ja ebaefektiivne

Kiirraudtee Prantsusmaal.

FOTO: SEBASTIEN BOZON / AFP/Scanpix

Euroopa kiirraudteede võrk on aeglane, kallis ja «ebaefektiivne lapitekk», kritiseeris kalleid projekte, mida on viidud ellu pigem poliitika, mitte konkreetsete vajaduste pärast, kirjutas  Euroopa Kontrollikoda eile avalikustatud raportis.

Raportis kirjutatakse, et rongid liiguvad harva täiskiirusel. Keskmine kiirus on 45 protsenti oma potentsiaalsest ning vaid kahel auditeeritud liinil ulatus see üle 200 kilomeetri tunnis ja mitte üheski ei ulatunud 250 kilomeetrini tunnis.

Raportis auditeeriti kuut Euroopa Liidu liikmesriiki ning auditeeritud liinide pikkus oli kokku 5000 kilomeetrit.

Raporti prognoosi kohaselt ei suuda Euroopa Liit täita oma eesmärki saada aastaks 2030 kokku 31 000 kilomeetrit kiirraudteid ning suunata sellega reisijad autoteedelt raudteedele. Eelmise aasta lõpu seisuga oli liidus 9100 kilomeetrit kiirraudteid ning ehitamisel on veel 1700 kilomeetrit, vahendab Financial Times.

«Leiame, et ELi pikaajalist plaani, mida ei toeta tõsiseltvõetavad analüüsid, ilmselt ei saavutata ning sellel puudub üleeuroopaline strateegiline lähenemine,» kirjutatakse raportis.

Üheks probleemiks, miks Euroopa Liit ilmselt oma eesmärki ei saavuta, on ehitamise aeg, mis on keskmiselt 16 aastat.

Läbi Austria kulgev Müncheni Verona raudtee ei saa valmis enne 2040. aastat ehk 37 aastat pärast tööde algust. Venimise põhjuseks on Saksamaa huvi puudumine, tuuakse üheks näiteks. Selle ühe osa ehitamine Ida-Alpides oli ka auditeeritud raudteedest kõige kallim, ulatudes 145 miljoni euroni kilomeeter. Keskmine kilomeetrihind on 25 miljonit eurot.  

Tagasi üles