Eesti elektritootmine langes maikuus aastataguse ajaga võrreldes 30 protsenti 713 gigavatt-tunnini. Tarbimine jäi eelmise aasta maikuuga samale tasemele 653 gigavatt-tunni juurde.
Elektri tootmist tabas mais suur langus
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
27. juuni 2018, 09:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taastuvenergia tootmine vähenes eelmisel kuul nelja protsendi võrra 113 gigavatt-tunnini. Sealjuures toodeti hüdroenergiast elektrit kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi, kuid tuuleenergiast ja biomassist tootmine langes vastavalt kolm ja kümme protsenti. Kogu taastuvenergiast toodeti tuule abil ligi 27 protsenti ning biomassist ja -gaasist 67 protsenti. Sisemaisest tarbimisest moodustas taastuvenergia maikuus 16 protsenti, teatas Elering.
Elektri kaubanduslik import kasvas möödunud kuul kolm korda 300 gigavatt-tunnini. Elektri impordist tuli 96 protsenti Soomest ja ülejäänud Lätist. Kaubanduslik eksport langes viiendiku võrra 363 gigavatt-tunnini, sellest 95 protsenti eksporditi Lätti ja ligi viis protsenti Soome. Elektrikaubandusbilanss oli möödunud kuul ülejäägis ehk eksporditi 63 gigavatt-tunni võrra rohkem kui imporditi.
Lätis langes elektritootmine maikuus 26 protsenti 431 gigavatt-tunnini, Leedus kasvas 38 protsenti 267 gigavatt-tunnini. Tarbimine jäi Lätis möödunud kuuga sarnaselt Eestile samaks, tarbiti 570 gigavatt-tundi elektrienergiat. Leedus kasvas elektritarbimine 19 protsendi võrra 962 gigavatt-tunnini.
Kokku jäi Baltikum maikuus defitsiiti ehk tarbiti 773 gigavatt-tunni ulatuses rohkem elektrienergiat kui toodeti.
Põhjamaade elektribilanss oli maikuu kokkuvõttes ülejäägis, tootes 856 gigavatt-tunni ulatuses rohkem energiat kui tarbiti. Tootmine langes aastases arvestuses neli protsenti, tarbimine kolm protsenti.