Rahandusministeerium annab «kõige laristavama» Eesti kohta aru: polnud vaja eelarvet parandada

Kas tõesti on Eesti olnud laristavam kui suurtesse võlgadesse vajunud Kreeka?

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Rahandusministeerium vastas Danske Banki endisele makroanalüütikule Lars Christensenile, kelle sõnul on alates 2011. aastast olnud kõige kokkuhoidlikuma eelarvepoliitikaga Kreeka ning kõige lõdvema poliitikaga Eesti.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu vastas analüütikule, et kuna Eesti riigi rahandus oli 2011. aastal heas seisus ja vajalikud kohandused olid aastatel 2008–2010 juba tehtud, puudus Eestil kriisist väljumisel vajadus eelarve struktuurset positsiooni suures mahus parandada nagu suuremal osal Euroopa riikidel.

Lisaks oli 2011. aastal valitsussektori eelarve struktuurses tasakaalus või ülejäägis ainult Eestis, Luksemburgis ja Rootsis.

«Samuti võiks silmas pidada, et ka Euroopa Komisjon näitab oma viimases prognoosis, et Eesti valitsussektori võlg on praegu madalam, kui see oli 2012. aastal: toona moodustas valitsussektori võlg 9,7 protsenti SKTst ja nüüd 8,8 protsenti SKTst,» ütles Heinapuu.

Ta tõi ka välja, et kui Eesti valitsussektori võlakoormus on vähenenud, siis mitmetel riikidel on see kasvanud. Näiteks Kreeka valitsussektori võlg oli 2012. aastal 159 protsenti SKTst ja on tänavuseks kasvanud 178 protsendile SKTst. Sama ajavahemikuga on Hispaania valitsussektori võlg kasvanud 85 protsendilt SKTst praeguseks 97 protsendile, Prantsusmaal 90 protsendilt SKTst 97 protsendile ning Itaalial 123 protsendilt SKPTst 130 protsendile.

Danske Banki endine makroanalüütik Lars Christensen, kes oli kümme aastat tagasi pea ainus, kes ennustas Eestile suurt majanduslangust, kirjutab veebisaidis Patreon, et alates 2011. aastast on olnud kõige kokkuhoidlikuma eelarvepoliitikaga Kreeka ning kõige lõdvema poliitikaga Eesti.

Christenseni sõnul on alates 2011. aastast teinud eelarvekokkuhoiuks kõige vähem Eesti, keda peetakse tihti «konservatiivse eelarvepoliitikaga» riigiks.

Tagasi üles