Justiitsministeerium põhjendas paksu verd tekitanud täitemenetluse korra muutmist sellega, et tänase võlgade sissenõudmise süsteemi kulud maksavad kinni võlgnikud kohtutäituri tasudena, mis on kujunenud inimestele ülejõukäivalt kalliks.
Ministeerium põhjendab kohtutäiturite tiibade kärpimist: tänane süsteem on võlgnikele ülejõukäivalt kallis
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
26. juuni 2018, 17:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministri Urmas Reinsalu ettepanek muuta täitesüsteemi selliselt, et riiginõuete sundtäitmise haldamine võetaks ära kohtutäituritelt ning sellega hakkaks edaspidi tegelema maksu- ja tolliamet (MTA), on tagajalgadele ajanud nii kohtutäiturid kui ka võlausaldajate liidu.
Alles täna leidis võlausaldajate liidu juht Marie Rosin Postimehes, et süsteemi muutmine annaks eelise riigile, kes võtab võlgniku pankakontol oleva raha enda nõuete katteks, aga jätaks võlausaldajad pankrotivaidlustes tühjade pihkudega. «Antud juhul riik hoolitseb oma nõuete laekumise eest, planeerides seda tõhustada veel 50 protsendi võrra, kuid mille või kelle arvelt?» küsis naine.
Rosinale vastas omakorda justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhatajalt Gunnar Vaikmaa, kelle sõnul on Rosina käsitlus väga ekslik. Tema sõnul ei oleks riigil eelist, kuna nõuete sundtäitmine toimub üldises järjekorras põhimõttel, et varem täitmisele saadetud nõue täidetakse enne.
«Riik ei saa enda nõuete sissenõudmisel eelisseisundit,» rääkis Vaikmaa, ning jätkas, et «välja arvatud seaduses sätestatud erisused, näiteks elatise nõuded, mis täidetakse alati eelisjärjekorras.» Nõuete järjekorrast kinnipidamise tagamiseks soovitakse luua nõuete ja arestide register, kus kajastatakse kõiki nõudeid sõltumata sellest, kas nõude täitmisega tegeleb riik või kohtutäitur.
«Nii saab iga inimene igal ajal täpse ülevaate tema vastu olevatest nõuetest ja nende täitmise järjekorrast. Nii oleks tagatud arestide järjekohtadest igakülgne kinnipidamine ja seega täitemenetluse läbipaistvus,» selgitas Vaikmaa.
Kehtiv süsteem üle mõistuse kallis
Miks uut süsteemi üldse vaja on? «Kuivõrd tänase täitesüsteemi kulu maksvad kinni võlgnikud kohtutäituri tasudena, siis on süsteem kujunenud võlgnikele ülejõukäivalt kalliks,» selgitas mees. «Võlgnikud tasuvad üksnes avaliku võimu kandja nõuete sundtäitmise eest kohtutäituritele umbes 3,5 miljonit eurot aastas.»
Edaspidi oleks aga Vaikmaa sõnul avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmise süsteemi püsikulu hinnanguliselt 827 000 eurot aastas, mis on umbes 4,2 korda väiksem. «See on reaalne raha, mis jääb inimestele enam kätte ning mille arvelt nad saavad paremini tasuda enda muid kohustusi ja tõsta elukvaliteeti,» jätkas ta.
Ametnik toetus rahvusvahelisele praktikale, mis näitab, et nõuete sissenõudmise konsolideerimine võimaldab suurendada nõuete edukat sissenõudmist 10-45 protsenti, tulenevalt nõuete tüübist ning parasjagu kasutatavatest tööriistadest. Ta lisas, et eesmärgiks on parandada riiginõuete laekumist aastas vähemalt 50 protsendi võrra, so vähemalt 1 miljoni euro võrra aastas.
«Kui sissenõudmiskulud kordades vähenevad, jäävad need summad kohtutäituritel arestimata ja kinni pidamata. Alles jääva raha arvelt saab tasuda teisi põhinõudeid, selmet ei lähe see raha kohtutäiturite tasudeks ja nii võidavad sissenõudjad, sealhulgas erasissenõudjad,» kinnitas Vaikmaa.