Justiitsminister Urmas Reinsalu ettepanek muuta kardinaalselt täitemenetluse süsteemi on tagajalgadele ajanud võlausaldajate liidu, kes leiab, et uus seadus annab eelise riigile, aga jätab võlausaldajad pankrotivaidlustes tühjade pihkudega.
Võlausaldajad annavad Reinsalu plaani pihta tuld: riik hakkab meie arvelt rikastuma (11)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
26. juuni 2018, 15:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt soovib justiitsminister Urmas Reinsalu täitesüsteemi muuta selliselt, et riiginõuete sundtäitmise haldamine võetaks ära kohtutäituritelt ning sellega hakkaks edaspidi tegelema maksu- ja tolliamet (MTA).
Selle muudatusega loodetakse MTA täitesüsteemiga muuta riiginõuete sissenõudmine inimeste jaoks oluliselt odavamaks. Hinnanguliselt on inimeste kulu riigiaparaadi sissenõuetelt täna 3,5 miljonit eurot ja seda suudaks riik väidetavalt vähendada lausa 75 protsenti. Lisaks kõigele prognoositakse, et riik suudab parandada nõuete laekumist 50 protsendi võrra.
Eesti Võlausaldajate Liidu juht Marie Rosin peab sellist lähenemist aga vildakaks. «Milline võimas pilt – riik, kui tõsine ettevõtja, kasvatab oma tulu 50 protsenti ja vähendab kulu 75 protsenti,» ironiseerib Rosin inforegistri portaalis. «Unistada on ju alati meelierutav, kuid reaalsus on siiski selline, et ükski imeilus unistus ei saa täituda tühjast kohast, vaid eeskätt kellegi või millegi arvelt.»
Rosina sõnul on kõige tähtsam küsimus selles, et kui riik võtab võlgniku pangakontol olevad vahendid esmalt oma nõuete katteks, siis kas neid vahendeid jagub ka veel eranõuete täitemenetluse jaoks. «Antud juhul riik hoolitseb oma nõuete laekumise eest, planeerides seda tõhustada veel 50 protsendi võrra, kuid mille või kelle arvelt?» küsib naine.
Tema hinnangul on justiitsministeeriumi väide, et nende muudatuste tulemusel jääks võlglastel võlgade tasumiseks rohkem raha, mille tulemusel paraneks omakorda nõuete, sh eranõuete täitmine, on kas väga naiivne lähenemine või kaval demagoogiline võte.
Erasektori võlausaldajad jäävad viimaseks
Rosin ütles, et riigi kauni nägemuse juures jäetakse aga erasektori võlausaldajad viimaseks, kelle huve üle terve Eesti esindaksid sel juhul vaid 8 järelejäänud täiturit. Need 8 täiturit oleksid muuhulgas kohustatud edaspidi kandma ka vastuvõtupunktide avamise kulusid kaugemates piirkondades ja hoidma neid avatuna vajalikul arvul tööpäevadel nädalas.
«Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et välisinvestorite jaoks on Baltikum üks ühtne regioon ning hakata Eestis üles ehitama Läti ja Leeduga võrreldes totaalselt erinevatel alustel olevat täitemenetluse süsteemi, on kindlasti majanduskasvu ja välisinvesteeringuid pärssiv samm,» leidis Rosin.
«Kui juba tavade murdmiseks läks, siis võiks ju tõstatada üles küsimuse, miks ei võiks näiteks pangad olla samasuguseks nõuete haldajaks, nagu EMTA? Või Eesti Energia? Kindlasti oleks ka Telia käpp ja teisedki!» lõpetas võlausaldajate liidu juht.
Eile kirjutas BNS, et Reinsalu tahab täitesüsteemi muuta selliselt, et riiginõuete sundtäitmise haldamine võetaks ära kohtutäituritelt ning sellega hakkaks edaspidi tegelema maksu- ja tolliamet (MTA).
Reinsalu esitas valitsusele ettepaneku täitesüsteemi ümberkorraldamiseks, kuna justiitsministeeriumi hinnangul on praegune täitesüsteem inimestele liiga kallis ning kohtutäiturite suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, mistõttu ei suuda kohtutäiturid nõudeid piisavalt hästi täita.