Eesti Pank: väga head ajad asenduvad heade aegadega

Eesti Panga president Ardo Hansson. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eesti majanduskasv on pärast möödunud aasta tippu näidanud tänavu nõrgenemise märke, mis tähendab, et Eesti majandus liigub väga headest aegadest pigem headesse aegadesse, selgub Eesti Panga värskest majandusprognoosist.

Majanduskasvu aeglustumine Eesti Panga hinnangul loomulik, kuna vabu tootmisressursse, mille arvelt kasvada, on jäänud vähemaks ja investeeringustatis­tika näitab, et uut tootmisvõimsust tekib juurde pigem tagasihoidlikult.

Investeeringute vähesust on seni aidanud korvata hõive suurenemine, mis on saanud võimalikuks tänu viimaste aastate netosisserändele, tööealise elanikkonna ajutisele suurenemisele ja aktiivsemale tööjõus osalemisele, kuid nende soodne mõju väheneb.

Seetõttu prognoosib pank, et 2017. aasta 4,9-protsendiline majanduskasv asendub tänavu 3,5-protsendilise kasvuga. Järgmisel aastal ennustab asutus 3,6-protsendilist ja 2020. aastal 2,5-protsendilist majanduskasvu.

 

SKT kasvu nõrgenemise ühe põhjusena toob pank välja ettevõtete vähese investeerimise. Nii on näiteks ettevõtete investeeringukulutuste suhe lisandväärtusesse viimasel kolmel aastal jäänud kriisi­aegsele tasemele, mis jääb Euroopa Liidu riikide keskmisele alla. Ka välisinvesteeringute jaoks on Eesti jäänud pigem väheatraktiivseks.

Pank näeb varasemast suuremat ohtu ka selles, et majanduskasv aeglustub ootamatute sündmuste tõttu. Näiteks võib see alguse saada kaubandustingimuste halvenemisest ja tagasilöökidest välisturgudel, kus väljavaade on muutunud ebakindlamaks. Kaubandustõkete ähvardused on osaliselt juba teoks saanud ja see on suurendanud tõenäosust, et jõujoonte paikapanek jätkub ning võib maailmamajanduse kulgu oluliselt muuta.

Eesti majanduskasvu rahunemise tingimustes aeglustub ka hindade tõus. Tarbijahindade kasv läbis kõrgtaseme 2017. aasta lõpus, mil see oli 4 protsendi lähedal. 2018. aasta alguses aeglustuma hakanud hinnakasv jõuab 2020. aastaks umbes 2 protsendini, mis on ligilähedane ülejäänud euroala hinnakasvule, ehkki sellest pisut kiirem. Kiirema hinnakasvu peami­ne põhjus on siinne kiirem kulude, ennekõike tööjõukulude kasv.

Jüri Ratase maksureform pole ettevõtjaid aidanud

Eesti Pank märgib, et selle aasta alguses jõustunud maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni pole ettevõtjaid eriti aidanud, kuna surve töötajate palkade kasvule on jätkuvalt väga suur. See tähendab, et tööandjatel tuli palgakulusid suurendada peaaegu sama kiiresti kui varem, ehkki suurel osal töötajatest suurenes netopalk tänu maksumuudatusele niigi.

Ühe järeldusena leidis pank, et inimesed on 500 eurost tulumaksuvabastust kasutanud pigem tagasihoidlikult ja paljud võivad positiivse üllatusena järgmise aasta kevadel tuludeklaratsiooni käigus maksuametilt raha tagasi saada. Eesti Panga president Ülo Kaasik möönis ka pressikonverentsil, et inimesed on tänavu olnud pigem konservatiivsed ning pole maksuvabastust täiel rinnal kasutanud. Seetõttu prognoosis ta, et eratarbimise kasv nihkub järgmisse aastasse. 

Samuti vaatas Eesti Pank palkade kasvu alates 2013. aastast ja leidis, et madalapalgaliste töötasu on tunduvalt kiiremas tempos suurenenud. Näiteks kuni 500 eurot teeniva inimese palk kasvas möödunud aastal pea 10 protsenti, kuni 1000 eurot teenival inimesel aga pea 8 protsenti. Seevastu kõrgemapalgalise, näiteks üle 2000 euro teeniva inimese palk kasvas napilt üle 6 protsendi.

Kaasiku sõnul tähendab see seda, et need ettevõtted, kus töötab hulgaliselt madalapalgalist tööjõudu, on edaspidi suurema surve all. «See on ka välja paistnud, et nende firmade kasumid veidi langesid. Konkurentsivõime seisukohalt on see neile ettevõtetele oht,» märkis ökonomist. 

Seda, et maksusüsteemi muudatus pole ettevõtete palgasurvet leevendanud, kinnitasid mai lõpus Postimehele ka mitmed suured tööandjad. Näiteks Coop Eesti Keskühistu juht Jaanus Vihand, kelle alluvuses töötab tuhandeid teenindajaid, ütles, et ei tunne mitte kuidagi, et uus süsteem oleks töötajate palgasoovi vähendanud. Seda, et töötajad ütleksid palgaläbirääkimistel, et ärgu tööandja nende palku tõstku, kuna maksuvaba tulu reform jätab neile rohkem raha kätte, pidas Vihand väga naiivseks suhtumiseks.

Samuti nentis Nordic Hotel Forumi tegevdirektor Feliks Mägus, et kuna töötajaid on turul vähe, rallivad palgad edasi. Kunda Nordic Tsement ASi tegevdirektori Meelis Einsteini sõnul nemad tõepoolest ootasid palgaralli rahunemist, aga seda ei juhtunud ja ralli läheb raginaga edasi.

Eesti Pank prognoosib siiski alates järgmisest aastast palgakasvu pidurdumist.