/nginx/o/2018/05/04/7823099t1hc648.jpg)
Eesti loobub tõenäoliselt oma senisest kahe vahelduvvooluühenduse nõudmisest Balti riikide Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimiseks ning tuleb vastu Poolale, mis keeldub teist vaheldusvooluühendust rajamast.
Eesti annab desünkroniseerimisel tõenäoliselt Poola nõudmistele järele (3)
25. juuni 2018, 14:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti, Läti, Leedu ja Poola valitsujuhid peaksid koos Euroopa Komisjoni esindajaga allkirjastama võrkude ühendamist puudutava kokkuleppe Brüsselis 28. – 29. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu ajal, kuid pole seni saavutanud ühist arusaama, kuidas põhimõtteliselt ühendada lahti ehk desünkroniseerida Balti riikide energiavõrk Venemaa ja Valgevene energiavõrgust ja sünkroniseerida see Kesk-Euroopa võrguga.
Eesti peab nii varustuskindluse kui rahaliste kulude aspektist kõige paremaks variandiks olemasoleva Leedu ja Poola vahelise Lit-Pol vaheldusvooluühenduse kõrvale teise vahelduvvooluühenduse rajamist, kuid Poolale on see variant vastuvõetamatu. Seetõttu annab Eesti Poola tahtele järele ning nõustub mõne muu alternatiivse lahendusega, kui see on varustuskindluse ja kulude poolest kahe vahelduvvooluühenduse variandiga võrdne.
Selleks tehakse veel täiendav uuring, mis peab alternatiivse lahenduse kulukust ja sellega kaasnevat varustuskindlust hindama. Alternatiivne variant eeldab Leedu ja Poola vahelise merealuse alalisvooluühenduse rajamist koos lisanduvate investeeringutega sünkroonkompensaatoritesse, elektrisüsteemi stabilisaatoritesse ja muudesse stabiilsusmehhanismidesse. Uuring peaks valmis saama suve lõpuks ning kinnitatama septembris toimuval Balti elektriturgude ühendamise plaani (BEMIP) kohtumisel.
Juhul kui alternatiivne lahendus ei taga Eesti soovituga varustuskindluse ja kulude poolest võrdväärset tulemust, siis peaksid osapooled jätkama arutelusid sobiva variandi leidmiseks, kuid sellisel juhul satub 2025. aastaks seatud ümbersünkroniseerimise tähtaeg kahtluse alla.
Eesti põhivõrguhalduri Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi on varem öelnud, et varustuskindluse ja maksumuse poolest on vaieldamatult parim variant Leedu ja Poola vahelised kaks vahelduvvoolu ühendust ning sellega mittenõustumine lükkab Baltimaade elektrivõrgu Venemaa sagedusalast desünkroniseerimise edasi.
«Tõenäoliselt võiksime jõuda desünkroniseerimiseni 2025. aasta lõpuks, aga selle eelduseks on, et see lahendus, mis nüüd tekib, on töökindel ja tasuv. Kui ta ei ole töökindel, siis meie arust tuleks see edasi lükata kuni lahenduse leidmiseni, mis tagab meile töökindluse,» ütles Veskimägi 12. juunil.
Samuti on Veskimäe sõnul Venemaa saavutamas elektrivõrgu Baltimaadest desünkroniseerimisvõimekuse juba tänavu. «Kust tuleneb kiirus desünkroniseerimisega tegelemiseks? Tuleneb sellest, et vastastikune sõltuvus Venemaaga on kadumas. Selle aasta lõpuks, kui Kaliningradi LNG terminal on töös ehk Venemaa on [selle valmimisel] võimeline varustama Kaliningradi ilma Leedut läbiva gaasijuhtmeta,» ütles Veskimägi.