Vaidlus Lennusadama hõivajaga võib maksta riigile miljoni

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Näitus Meremuuseumi Lennusadamas.

FOTO: Eero Vabamaegi/Postimees / Eesti meedia / Scanpix Baltics

Arbitraaživaidlus eri ettevõtete kaudu varem Lennusadama illegaalselt hõivanud Aleksandr Rotko firmadega võib Eesti riigile maksma minna üle miljoni euro.

Justiitsministeeriumi hinnangul võib riigi esinduskulud arbitraažikohtus koos kohtukuludega minna maksma üle miljoni euro, kuigi kui protsess lõpuni ei jõua, on kulud eeldatavasti madalamad. Esialgne asjaolude selgitamine, tõendite analüüsimine ja hinnangu andmine Eesti positsioonile ja väljavaatele läheb maksma eeldatavasti paarsada tuhat eurot.

Aprillis saadetud pikas kirjas Eesti ministeeriumitele ja tema sõnul ka rahvusvahelisse arbitraažile märgivad Rotko ettevõtet ELA Inc. esindavad advokaadid, et Eesti on erinevatel viisidel kohelnud teda ja temaga seotud ettevõtteid ebaõiglaselt ja sellest lähtuvalt on ta kahju kannatanud.

Sellest lähtuvalt nõuab Rotko, et Eesti riik maksaks talle kompensatsiooniks 100 miljonit dollarit materiaalse kahju eest ja 50 miljonit immateriaalse kahju eest. Sellel peaks tema hinnangul lisanduma tema arbitraaži kulud, intressid ja erinevad maksud.

Veel 2005. aastal üritasid Rotkoga seotud firmad nõuda riigi käest 470 miljonit krooni ehk umbes 36 miljonit dollarit kahjutasu.

Riik nõudis alates 1997. aastast Lennusadama ehitiste ja rajatiste omandiõiguse tunnistamist ning nende väljanõudmist Rotkoga seotud ettevõtete OÜ B&E, AS Verest ja OÜ Agrin Partion valdusest. Ennast sadama omanikeks pidavad firmad püüdsid kohtuvaidlusi aastaid venitada.

Justiitsministeeriumi hinnangul võltsis Tallinna Lennusadamas tegutsev firma lepingut, millega väidetavalt omandas 1990. aastal sadama hooned Nõukogude sõjaväelt. Samuti puuduvad igasugused andmed lepingujärgsete arvelduste tegemise kohta. Väidetavat ei ole lepingut ka ümber vormistatud kaitseministeeriumis, nagu nägi ette valitsuse 1992. aasta määrus.

AS BPV soovis vaidlusalusele Lennusadama alale rajada tollikontrollitsooni, kuid see kava jäi justiitsministeeriumi vastuseisu tõttu teostamata.

«Vaidlusalune maa-ala kuulus riigile juba enne nõukogude okupatsiooni algust,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Tiina Urm 2005. aastal BNSile. «Nõukogude Liidu sõjaväebaasi kasutuses olnud krunt müüdi okupatsiooniaja lõppedes nõukogude ohvitseride poolt äriühingutele, kes krundi valdajate väitel müüsid krundi edasi [BPV direktori] Aleksandr Rotkoga seotud firmadele.»

Pärast aastatepikkust kohtuvaidlust Eesti riigi ja end Lennusadama omanikeks pidavate Rotko firmade vahel tunnistas kohus 2005. aastal sadama omanikuks riigi. Rotko kaebas küll otsuse riigikohtusse edasi, kuid seda menetlusse ei võetud. Kohtuprotsessil leidis riigi esindaja kinnitusel tõendamist fakt, et krundid saadi pahauskselt ehk siis valdajad pidid olema teadlikud tehingu ebaseaduslikkusest.

Pärast vaidlust alustas Eesti riik Rotko sõnul kriminaalmenetlust tema ja temaga koos äri ajanud abikaasa Olga Kotova suhtes Lennusadama ala kahjustamise tõttu. 2007. aastal esitas Eesti Euroopa vahistamismääruse Rotko ja Kotova kinnipidamiseks.

Üheksa aastat hiljem 2016. aasta 8. augustil peeti Soomes Kotova kinni ja anti 23. septembril Eestile välja, kus ta jäi vahi alla, märkis Rotko. Sama aasta 8. detsembril lõpetas Rotko andmetel põhja prefektuur tema vastu kriminaalasja. Järgmise ehk 2017. aasta 1. augustil saatis Rotko esimese kirja teatega investorvaidluse kohta.

Tagasi üles