Miljoni euro eest avariilist rongi korda ei saa

  • Mõlki sõidetud vaguniukse remondi arve oli 38 000 eurot.
  • Keskmiselt saab viga kolm diiselrongi aastas.
  • Tõsisema rongiõnnetuse kahjusummad on küündinud mitme miljonini.

Reisirongi õnnetus Kulnas.

FOTO: Martin Ilustrumm

Veebruaris rammis veok Harjumaal Kulnas diiselrongi ning kuigi algselt teatas kindlustusselts 1,2 miljoni suurusest hüvitisest, siis ilmselt kujuneb remondiarve suuremaks. Kuna juht oli joobes, võib kindlustus talt kahjusumma välja nõuda.

«Liikluskindlustuse seaduse järgi on varakahju kindlustussumma ehk hüvitiste  ülempiir 1,2 miljonit. Varasema kogemuse põhjal oli meil alust hinnata, et Kulna õnnetuse puhul tuleb ERGO-l arvestada liikluskindlustuse maksimaalse kindlustussummaga,» selgitas  ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts.

Rongiõnnetus Raasiku ülesõidul 16. aprillil 2014, remonti vajas kaks vagunit.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Varasemast kogemusest rääkides pidas ta silmas 2014. aasta 16. aprillil Harjumaal Raasikul toimunud õnnetust, kus veok rammis reisirongi ning õnnetuses hukkus kaks inimest.

Kui tegelik varakahjude summa osutub suuremaks kui liikluskindlustuse kindlustussumma, siis hüvitatakse kannatanutele kahju proportsionaalselt, arvestades iga kannatanu kahju suurust, kogukahju suurust ja liikluskindlustuse kindlustussummat, selgitas Lepvalts.   

Isikukahju kindlustussumma arvestatakse varakahjust eraldi ja selle ülempiir on 5,6 miljonit eurot.

Õnnetus toimus 20. veebruaril kella 8.30 paiku, kui alkoholijoobes 49-aastane veokijuht ei märganud Kulna ülesõidule lähenevat rongi ning sõitis sellele külje pealt sisse. Õnnetuse tagajärjel paiskusid rööbastelt maha kaks esimest vagunit ning rongis viibinud inimesed said kergemalt vigastada. Veoauto juht oli tarvitanud alkoholi.

«Me saame esitada tagasinõude peale kahjude väljamakseid õnnetuse põhjustajale, kui ta oli joobes. Ka isikukahjud nõutakse joobes juhilt välja,» ütles ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht.

 ERGO kahjukäsitluse juriidilise osakonna juht Vaho Vahkal tõdes, et iseasi on see, kui palju suudab süüdlane hüvitada.

Mitmemiljoniline arve

Elron saatis Kulnas puruks sõidetud veeremi Stadleri Minski esindusse tehnilisse ekspertiisi, mille tulemused peaksid selguma juuni lõpuks. «Täpsed kahjustused ja kulud selguvad pärast ekspertiisi tegemist,» sõnas turundus- ja kommunikatsioonijuht Mariis Adamberg.

Kui kalliks kujunes 2014. Raasikul viga saanud rongi remont, soovitas Elroni esindaja uurida rongide omanikult Zürichis asuvalt ETF-lt (Estonia Train Finance AG).

«ETF koos oma kindlustusseltsiga korraldas Raasiku õnnetuses hävinud diiselrongi asendamise ja remondi, seega ei ole meil informatsiooni täpse summa kohta,» selgitas ta.

Diiselrongide omaniku ETF esindaja Jean-Claude Feusier ütles Postimehele, et pärast Raasiku õnnetust vajas neljast vagunist kaks remonti.

Kahjusumma jääb saladuseks

«Kuna remondiarve tasus kindlustus, siis ei tohi me summat avalikustada,» ütles Feusier viidates konfidentsiaalsusele. Ta selgitas, et auto kindlustusfirma hüvitab rongi remondikulud, kui õnnetus toimus sõidukijuhi süül. Diiselrongide omanikuna peab EFT maksma iga õnnetuse kohta omavastutusraha, juhul kui parandamine ületab auto vastutuskindlustuse. ETFi varakindlustus hüvitab (kindlustuse piirangute siseselt) kõik summad, mis ületavad kahte ülalmainitut.

Raasiku õnnetus on seni olnud ainus, mille kahjusid on ETFil tulnud hüvitada.

«Alates sellest ajast, kui meie opereerime diiselrongidega (umbes neli ja pool aastat), on toimunud keskmiselt igal aastal kolm auto ja rongi avariid,» selgitas Feusier.

Ta lisas, et seni pole veel ühtegi vagunit ega vedurit tulnud õnnetuse tõttu maha kanda. Enamasti on tulnud vahetada välja üksikuid detaile, näiteks esipaneel.

26. veebruaril Kasemetsa ülesõidul viga saanud vaguniukse remondiarve oli 38 000 eurot.

FOTO: Erakogu

Aimduse rongiremondi arvetest annab mõned päevad pärast Kulnat Kasemetsas toimunud õnnetus, kus raudteeülesõidule lähenenud džiip ei saanud pidama ja libises mööduvale rongile otsa. Elroni esindaja sõnul tuli pärast õnnetust välja vahetada vaguni uksesüsteem ning teha kereremont. Need tööd läksid maksma 38 000 eurot.

Elektrirongid kuuluvad Elronile ja mullu toimus nendega kaks õnnetust. «Kahjud ulatusid 7300 euroni. Remondikulusid tuli katta nii Inges kindlustusel kui ka BTA kindlustusseltsil,» ütles Elroni turundusjuht.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Martin Kuke sõnul on alates 2008. aastast nemad registreerinud kokku kaheksa sellist kahjujuhtumit, kus üheks liiklusõnnetuse osapooleks on olnud rong ja kokkupõrkes on rong ka kahjustada saanud.

«Suurim Ifi välja makstud rongiga seotud liiklusõnnetuse kahjuhüvitis on olnud üle 16 500 euro,» ütles Kukk.  Samuti on alates 2008. aastast Ifile teatatud 11 isikukahjust, mis on seotud rongi ülesõidukohtadel juhtunud õnnetustega, kus inimesed on sõiduki ja rongi kokkupõrkes vigastada saanud.

Millal võib juht kahjunõude saada

Ta lisas, et peamiselt nõutakse remondiraha välja juhtudel, kui kahju põhjustanud juht oli joobes, tal puudus juhtimisõigus, kahju põhjustanud sõidukil puudus kehtiv kindlustus või õnnetuse põhjustanud juht lahkus sündmuskohalt. «Üldiselt on rongiga kokkupõrked nii tõsised, et juht saab ise vigastada ega lahku sündmuspaigalt,» tõdes Kukk. Ta lisas, et kindlustusel on õigus tagasi nõuda kogu hüvitatud summa, mis makstakse kannatanule.

Kukk jättis vastamata küsimusele, mis on olnud suurim tagasinõue ning kas rongiõnnetuse põhjustanud juht selle ka tasus seltsile.

BTA büroojuht Triinu Blumenfeldt ütles, et nende seltsi jaoks on raudteel juhtunud liiklusõnnetuste menetlemine on harva esinev. Mullu toimunud õnnetuse puhul oli tegemist väikese kahjuga ning põhjustajale tagasinõude esitamiseks alust ei olnud.

Tagasi üles