Uuring: kõige vähem kulutavad eestimaalased jaanipäeva tähistamisele

Jaanipäev

FOTO: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS/Scanpix

Juunis Faktum-Ariko poolt läbi viidud uuringu kohaselt kergitavad eestlased suurematest pühadest peale lihavõtteid kõige vähem kukrut jaanipäeval. Kulukamaimaks on ülekaalukalt jõulud.

Olenemata leibkonna sissetulekust, elukohast või vanusegrupist peab 79 protsenti inimestest kõige kulukamaks pühaks jõule ning vaid kuus protsenti vastanutest jaanipäeva. Uuringu tulemusi toetab Raha24 väikelaenude analüüs, mille kohaselt laenavad eesti inimesed vahetult enne jaanipäeva keskmiselt 624 eurot, jõulude eel aga üle 1000 euro.

«Erinevalt jõuludest ei ole jaanipäeval kingituste tegemise kommet, jättes suvise pööripäeva tähistamise suurimaks kuluks sõprade võõrustamise. Juuni lõpust algab Eestis ka suurem puhkuste periood, mil investeeritakse pigem väiksematesse remondi- või aiatöödesse,» selgitas Raha24 juhatuse liige Urmo Kokmann. 

Kõige kulukamaks peavad jaanipäeva tähistamist noored vanuses 20-29 eluaastat, vanusegrupi kasvades väheneb ka jaanipäeva kulukuse määr. «Jaanipäeva valgete ööde fenomen on jätkuvalt populaarne noorte seas, kel on äsja alanud suvepuhkus ning sellega koos ka meeleolukad koosviibimised. Kindla elukaaslase või lastega perede jaoks ei erine aga jaanipäeva tähistamine kulutuste poolest palju iga teisest nädalavahetusest,» lisas Kokmann.

Laste ja elukaaslasega elavad inimesed tähtsustavad pigem jõulude tähistamist ning jaanipäevale pannakse oluliselt vähem rõhku, vastavalt 83 protsenti ja kolm protsenti.

Muude, rahvuskalendri väliste pühadena, kulutavad eestlased enim sünnipäevadele.   

Eestlaste tarbimisharjumusi ja rahalisi kulutusi käsitleva uuringu viis läbi uuringufirma Faktum-Ariko. Juunis kahe nädala vältel läbiviidud uuringus osales 501 inimest üle kogu Eesti vanuses 20-60 eluaastat. 

Tagasi üles