Riik halastab väikeste eramajade ehitajatele

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Päiksepaneelidest pääseb alates 2020. aastast vaid siis, kui krundil olevad suured puud või kõrghooned varjutavad paneele.

FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Arhitektide ja ehitajate kriitika alla sattunud majandusministeerium otsustas liginullenergianõuetes sammu tagasi astuda ning oma kodu rajajatele pisut hingetõmbeaega anda.

«Ehitama tuleb hakata lihtsalt hea sisekliimaga maju, aga eurodirektiivist tulenev sõna «liginullenergia» on inimesed ära hirmutanud,» tõdes majandusministeeriumi muudatustega hästi kursis olev Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.

Ta lisas, et liginullenergia nõue (A-energiaklass – toim) ei hakka 2020. aastal kehtima kõigile hoonetele – väiksematele eramutele (alla 220 ruutmeetrit) tehakse erisus. Neid lubatakse mõnda aega ehitada ka B-energiaklassi hoonetena.

«Väikemajade ehitajad saavad natukene aega juurde – neid ehituslube antakse kõige enam välja – ja loodetavasti lähevad [taastuvenergia] lahendused selle aja jooksul soodsamaks,» sõnas professor.

Kui pikk hingetõmbeaeg tuleb, pole veel selge. «Tavaliselt käivad muudatused viieaastase tsükliga ja ilma tungiva vajaduseta neid ei tehta,» lisas ta.

Hädavajalik erand

Ka on ministeerium määrusse sisse kirjutanud sätte, et kui päikesepaneelide paigaldus ei tasu ennast majanduslikult ära või ei ole füüsiliselt võimalik, siis neid ei nõuta. Professori sõnul on silmas peetud olukordi, kus päikesepaneelide tootlikkus võrreldes ideaalsete tingimustega jääb alla 70 protsendi.

«Kui päikesepaneele ei saa õigesti suunata või nende peale langevad varjud, siis neid paigaldama ei pea,» selgitas ta. Kurnitski sõnul on silmas peetud näiteks krunte, kus on suured puud või naabruses kõrged hooned. «See on väga vajalik erand, et mitte vinti üle keerata ja sundida paigaldama asju, mis reaalsuses tööle ei hakka,» lisas ta.

Mida tähendab A-energiaklass

Maja ehitamisel on vaja kasutada mitmekihilist karkass-seinalahendust, mis annab tavaehitusest parema soojapidavuse.

Hoonel peab olema efektiivne soojustagastiga sundventilatsiooniagregaat (soojatagastusega vähemalt 80 protsenti), mille sissepuhutavat õhku aitab üles soojendada väljatõmmatav soe õhk.

Majal tuleb kasutada madalenergia kolmekordseid argoon-selektiivaknaid.

A-energiaklassi puhul on vaja ka alternatiivkütet, näiteks katusele paigaldatavate päikesepaneelide näol või elektrit tootvate tuulegeneraatoritega.

Kuigi aasta alguses kurtsid arhitektid, et uued nõuded teevad Eestis võimatuks ahiküttega majade rajamise, ei pea see professori sõnul paika. «Nõutav soojustagastusega ventilatsioonisüsteem pannakse juba kõigisse uutesse majadesse ja see nõue käib ventilatsiooni kohta ega puuduta kütmist,» rääkis professor.

Ahikütet ei keelata

Kindlasti ei ole kavas ahiküttega maju ära keelata ja see kütteliik on määrusesse sisse kirjutatud. «Öelge mulle, kui palju ehitatakse tänapäeval Eestis ahiküttega maju? Tehakse dekoratiivseid kaminaid ja mõnes majas on ka soojust salvestav kaminahi, aga ahiküttega maja kui sellist pole mitukümmend aastat ehitatud,» sõnas professor.

Talle jääb arusaamatuks arhitektide väide, nagu oleks ahiküte välistatud, sest see lööb ventilatsioonisüsteemi segi. «Miks peaks ventilatsioon lolliks minema? Kui on nüüdisaegsed küttekolded, siis need varustatakse põlemisõhukanaliga ehk põlemiseks vajalik õhk tuleb ahju eraldi toru pidi,» selgitas professor.

Ta kiidab Eesti valitud varianti täita euroliidust tulenevat energiatõhususe nõuet, mis ei kirjuta ette, kuidas energiatõhusus saavutada tuleb. «Riik ütleb, et tuleb üle lati hüpata, aga mis tehniliste lahendustega see saavutatakse, on ehitaja oma valik,» selgitas ta.

Kui ehitaja tahab kasutada ahikütet, võib seda teha, kuid tuleb rohkem panustada näiteks maja soojustusse. Kuna ehituses lahendused nii arenevad kui ka vananevad kiiresti, oleks tema hinnangul ohtlik, kui riik hakkaks ette kirjutama, kuidas tuleb ehitada. «Praegu riik ütleb, kui palju energiat see hoone kasutada võib,» kinnitas ta.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Jarek Kurnitski selgitab TTÜ liginullenergia testhoone võimalusi.

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES /

Määrus ei olegi nii hull

Tema on veendunud, et kui ükskord hakkavad uued nõuded kehtima ka eramajadele, siis suuri muudatusi see kaasa ei too. «Enamik praegu ehitatavaid maju vastab B-energiaklassile ja siis tuleb taastuvenergia nõue juurde ehk päikesepaneel tuleb panna katusele,» tõi ta lihtsa näite. Kurnitski sõnul liigub Eesti ehitusturg ise uute nõuete poole, sest aina enam soovitakse B-klassi maju ja neid ka ehitatakse. B-klassi majast teeb A-klassi oma just päikesepaneel katusel. «See ei ole üldse nii hull, kui paistab,» kinnitas professor uutest nõuetest rääkides.

Professori sõnul võib arhitektide vastuseisu põhjuseks olla asjaolu, et suurema energiatõhususe nõue toob neile kaasa rohkem tööd. «Kui arhitekt teeb ainult kunsti ja delegeerib inseneridele, et tehke liginullenergiamaja, siis ei tule optimaalseid lahendusi ja need lahendused võivad kalliks maksma minna,» sõnas ta.

Kurnitski arvates pole energiatõhususe nõuete puhul probleem mitte niivõrd rahas või tehnilistes lahendustes, vaid inimestes. «Kas nemad [arhitektid] suudavad selle mõistlikult ära teha,» lisas ta.

Erand pea kogu Eesti kaugküttele

Peale väiksematele eramutele tehtava erandi plaanib riik muuta ka kaugkütte kaalumistegureid, sest võrreldes 2013. aastaga on kasutusele võetud märksa keskkonnasäästlikumaid lahendusi. Muudatus puudutab Kurnitski sõnul neid kaugküttepiirkondi, kus suures osas kasutatakse taastuvkütust (nt hakkpuitu) või on tegu koostootmisjaamaga, mis toodab korraga nii soojust kui ka elektrit. Professori sõnul puudutab see muudatus kõiki Eesti suuremaid kaugküttevõrke ehk Tallinna, Tartut ja Pärnut. «Kaugkütte leevendus teeb kortermajade rajamise lihtsamaks,» kinnitas professor.

Tema ei ole nõus arhitekt Mihkel Tüüri väitega, nagu saaksid uued nõuded peamiseks takistuseks väiksematesse kohtadesse uute majade rajamisel.

«Ehitushinnad on tõusnud viimasel ajal konjunktuuri muutumise tõttu ligi 20 protsenti ja kui ehitushind tõuseb parema energia tõhususe tõttu kaks protsenti, ei ole see põhjendatud väide,» on ta veendunud. Professori sõnul on probleem selles, et ehitushind on Tallinnas ja Võrus sama. Väikelinnas võib see isegi olla kallim, sest kohale tuleb viia nii tööjõud kui ka ehitusmaterjalid, kuid inimeste ostujõud on väiksem ja seetõttu ka ehitatakse vähem. «Aga see on laiem mure ega ole energiatõhususe probleem,» ütles ta.

Selgus varsti käes

Majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda sõnul on energiatõhususe miinimumnõuete eelnõu ettevalmistamine lõppfaasis. «Oleme möödunud kuudel kohtunud erialaliitudega ja oleme neid täiendusi ning erandeid läbi töötanud koos ehitussektori esindajatega,» sõnas ministeeriumi pressiesindaja.

Ruuda ütles Postimehele, et nüüd on kavas nõudeid muuta ning kõige suurem muudatus puudutab väikeelamuid. «Väiksemate hoonete puhul kohalduvad suuremate eramutega võrreldes leebemad energiatõhususe nõuded,» selgitas ta.

Väikeelamutele kehtivad nõuded on edaspidi kolmes kategoorias, lähtudes hoone köetavast pinnast. Kahe väiksema köetava pinnaga väikeelamu kategooria puhul nõutakse B-energiaklassi. Palkmajadele määratakse energiatõhususarvu piirväärtused ka edaspidi koefitsiendiga.

Plaanitud muudatused energiatõhususe määruses

  • Juhul kui taastuvelektri tootmissüsteemi osa paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud (energia tootmise efektiivsus jääb planeeringupiirangute tõttu liiga väikseks), ei pea sellist süsteemi osa paigaldama. Hoone peab vastama B-energiaklassi tasemele.
  • Juhul kui taastuvelektri tootmissüsteemi paigaldada ei ole tehniliselt võimalik (kinnistul puuduvad lokaalseks tootmiseks vajalikud tingimused), ei pea sellist süsteemi paigaldama. Hoone peab vastama B-energiaklassi tasemele.
  • Eluhoonete puhul käsitletakse edaspidi kasarmut muudest korterelamu üldnimetuse alla kuuluvatest hoonetest eraldi.
  • Ärihoonete üldnimetuse alla kuuluvad kehtivas määruses majutus-, toitlustus- ja teenindushooned. Uue määruse sõnastuses käsitletakse majutushooneid eraldi, sest majutushoonete tüüpilise kasutuse profiil erineb suuresti ülejäänud ärihoone alla kuuluvatest kasutusotstarvetest.
  • Tervishoiuhoone vaste on kehtivas määruses haigla. Uue määruse sõnastuses on tervishoiuhoone vaste perearstikeskuse hoone, mille kasutusprofiil ja energiatõhususarvu piirmäär sarnanevad büroohoone omadega.
  • Tööstushoonet kehtivas määruses ei käsitleta. Uue määruse sõnastuses on tööstushoonele sätestada energiatõhususarvu piirväärtus. Miinimumnõuded ei kohaldu juhul, kui tööstushoones toimub suure soojuseraldusega tootmisprotsess.
  • Laohoonet kehtivas määruses ei käsitletud ja seega kohaldusid nõuded analoogia alusel. Uue määruse sõnastuses tuleb laohoonele sätestada energiatõhususarvu piirväärtus.
  • Energiakandjate kaalumistegurid sätestati 2013. aastal. Energia tootmise valdkonnas on toimunud suur areng. Kaugküttes on kasutusele võetud senisest keskkonnasäästlikumaid lahendusi. Nendele lahendustele sätestatakse uued kaalumistegurid: tõhus kaugküte 0,75, kaugjahutus 0,4.

Allikas: majandusministeerium

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas jaanuaris, et alates 2020. aastast saab Eestis ehitada vaid A-energiaklassiga hooneid ning sellega otsustas riik, et energiatõhususe direktiiv hakkab Eestis kehtima aasta varem. Direktiivi eesmärk on vähendada 30 aasta perspektiivis hoonete küttekulusid viiendiku võrra, nii et uued hooned saaksid hakkama 100 kWh energiaga arvestuslikult ruutmeetrilt, praegu rajatakse hooneid, mille energiatarve on 160–200 kWh/m². Juuni alguses teatas riigikontroll, et Eesti ehitussektor, hoonete tellijad ega kohalikud omavalitsused ei pruugi olla valmis ettenähtud tähtajaks liginullenergiahoonete ehitamisele üle minema.

Tagasi üles