GALERII Kas mäletad, kus sina rublad kroonideks vahetasid?

Täna 26 aastat tagasi vahetati rublad Eesti kroonide vastu, mis täitis tollal lagedate lettidega poed kiiresti kaubaga.

Eesti elanikud said vahetada kuni 1500 rubla kursiga 10 rubla= 1 kroon. Üle selle sai vahetada kursiga 50 rubla= 1 kroon.

Rahavahetus paiskas ringlusse 593 miljonit krooni. Eesti oma raha tõi mõne kuuga kaasa ka inflatsiooni kiire pidurdumise, sest riigis polnud enam raha, mida kulutada. Kui 1992. aastal ulatus inflatsioon üle 1000 protsendi, siis vaid ühe aastaga muutus olukord kardinaalselt ning juba 1993. aastal oli inflatsioon 90%, mis praegu tundub hullumeelselt kõrgena, kuid varasemaid aastaid arvestades tähendas juba stabiliseerumist.

Koos Mart Laari juhitud valitsuse maksureformiga oli rahareform üks olulisemaid Eesti majanduse kiirele arengule aluse panijaid.

 

Üks lihtne näide toonaste kriisiaastate pöörase hinnatõusu kohta. Kartulikilo maksis oktoobris 1988 keskmiselt pool rubla ehk 50 kopikat. 1991. aastaks oli hind kasvanud 2 rubla ja 50 kopikani ning aasta hiljem tuli välja käia juba kroon ja 20 senti ehk 12 rubla.

Rahareformi kronoloogia

• November 1989 – november 1990

Valmistatakse ette kaks oma rahale ülemineku kontseptsiooni: Eesti Panga (Rein Otsasoni juhtimisel) ja valitsuse (nõunik Bo Kragh’ juhtimisel) kontseptsioon.

• 1. jaanuar 1990

Tegevust taasalustab Eesti Pank, mille esimene president on Rein Otsason.

• 12. aprill 1990

Eesti Pank sõlmib lepingu firmaga USBC kroonide trükkimise kohta (neist lähevad hiljem käiku 1- ja 2-kroonised).

• 27. märts 1991

EV ülemnõukogu moodustab rahareformi komitee koosseisus peaminister, Eesti Panga president ja üks sõltumatu teadlasest liige.

• 10. mai 1991

Eesti sõlmib kroonide trükkimise kohta uue lepingu firmaga Thomas de la Rue, kes valmistab kroonide suuremad nominaalid kuni 500seni.

• September 1991

Otsason lahkub erinevate skandaalide tagajärjel ametist. Keskpanga presidendiks saab Siim Kallas.

• 23. jaanuar 1992

Ülemnõukogu eraldab Eesti Panga bilanssi 150 miljoni USA dollari eest kasvavat metsa, mis esialgu peab täitma valuutareservi ülesannet.

• 27. jaanuar 1992

Saavutatakse kokkulepe Suurbritannia valitsusega Inglise Pangas deponeeritud 4 813,4 kilo kulla tagastamise kohta Eestile. Hiljem saab Eesti tagasi ka USAs deponeeritud kulla.

• 20. mai 1992

Ülemnõukogu võtab vastu rahaseaduse ja seaduse Eesti krooni tagamise kohta.

• 25. mai 1992

Eestist saab IMFi liige.

• 11. juuni 1992

Ülemnõukogu nimetab rahareformi komitee liikmeks Ardo Hanssoni, kes asendab Rudolf Jalakat. Teised liikmed on peaminister Tiit Vähi ja Siim Kallas.

• 17. juuni 1992

Rahareformi komitee võtab vastu dekreedi rahareformi läbiviimisest.

• 19. juuni 1992

Kell 21 kuulutatakse rahareformi toimumine avalikult välja. Rahareformi komitee tõstab käibemaksu 18 protsendini ja üksikisiku maksimaalseks tulumaksumääraks kehtestatakse 50 protsenti.

• 20. juuni 1992

Kella 4st hommikul kehtib Eestis kroon.

• 20. juuni 1992

Rahavahetuspunktid avavad uksed, jäädes avatuks 22. juuni kella 22ni. Kõigile vahetakse kuni 1500 rubla vastu 150 krooni. Raha vahetas 1 096 706 Eesti elanikku ehk 70,4 protsenti elanikest. Keskmiselt vahetati igaühe kohta 136,41 krooni.

• 22. juuni 1992

Viljandi Ugala teatris toimub krooniball.

• 17. november 1992

Eesti Panga nõukogu kehtestab moratooriumi kolmele pangale: Balti Ühispangale, Tartu Kommertspangale ja Põhja-Eesti Aktsiapangale. Hiljem Tartu Kommertspank sundlikvideeritakse.

• 14. jaanuar 2011

Eesti krooni kehtimise viimane päev. Sõjajärgne kroon oli Eestis kehtiv raha 18 aastat, kuus kuud, 25 päeva ja 20 tundi. Praegu on Eestis ainus kehtiv maksevahend euro, kuid inimestele kätte jäänud kroone vahetatakse keskpangas piiranguteta.

Allikad: «Eesti rahareform 1992»