Veskimägi: Eesti Energia elab Elektrilevi eraldamise üle

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi Foto: Mihkel Maripuu

Eleringi juht Taavi Veskimägi peab õigeks Elektrilevi Eesti Energiast eraldamist ja Eleringiga liitmist, kuigi see võib võrgutasusid mõnevõrra tõsta.

Pärast Eesti Energia ja Nelja Energia tehingu avalikustamist elavnes uuesti  arutelu selle üle, kas võrdse konkurentsi huvides ei oleks mõttekam Elektrilevi Eesti Energiast eraldamine. Põhivõrgu juht Taavi Veskimägi on seisukohal, et Elektrilevi tuleks Eesti Energiast eraldada ja võrgutasude võimalikult madalal hoidmiseks oleks kõige mõistlikum liita see Eleringiga.

Kolm nädalat tagasi, kui sai avalikuks, et riiklik energiafirma Eesti Energia ostab ligi poole miljardi eest Eesti suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia, märkis Reformierakonna värske juht Kaja Kallas, et Elektrilevi tuleks Eesti Energiast eraldada.

Ta põhjendas, et vastasel juhul tugevneb Eesti Energia turgu valitsev seisund veelgi ning näeme ka edaspidi olukorda, kus jaotusvõrku ei investeerita piisavalt, samas aga tehakse tehinguid, kus võetud riske maandatakse jaotusvõrgu varadega.

Nädal hiljem ütles peaminister Jüri Ratas, et tema siiski jaotusvõrgu eraldamist Eesti Energiast ei poolda. «Küsimus on eelkõige selles, mida see tähendab tarbijale. Eesti Energia on öelnud, et kui see läheb Eleringi rüppe, siis tarbija jaoks hind kasvab. Mina sellised asju õigeks ei pea,» märkis Ratas. 

Võrgutasu tõusu aitaks ära hoida liitmine Eleringiga

Põhivõrguettevõtte Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et õigus on nii Ratasel kui Kallasel. «Lihtsalt nad vaatavad Elektrilevi eraldamist erinevatest vaatepunktidest – üks võrgutasu vaates, teine elektriuru toimimise vaates,» selgitas ta.

Veskimägi möönis, et Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast võib marginaalselt võrgutasu suurendada. «Aga tagab kindlasti parema elektrituru toimimise ja sellega koos pikemas vaates parema elektrienergia hinna tarbijale. Tarbija võit on suurem kui kaotus,» oli Eleringi juht veendunud.

Küll aga ütles ta, et just sellepärast tulekski Elektrilevi Eesti Energiast eraldada. «See näitab, et Eesti Energia kasutab täna tegevussünergiat Elektrileviga, mis annabki neile eelise teiste turuosaliste ees. Eesti Energia ja Elektrilevi vahel ei tohi olemuslikult olla mingisugust sünergiat.»

Veskimägi märkis, et teistel energiamüüjatel ei ole võrguettevõtjat, eriti veel sellist, millega on ühendatud 90 protsenti Eesti tarbijatest. Ka ütles ta, et saavutamaks parem elektrituru toimimine – mida rõhutasid nii Kallas kui Ratas –, ja seda väiksema võrgutasuga, siis see on  võimalik kui Elektrilevi ühendada pärast Eesti Energiast eraldamist Eleringiga.

«Mõlemal on sama ärimudel – energia ülekanne reguleeritud hinnaga – , mõlemad peavad olema sõltumatud elektri tootmisest ja müümisest,» põhjendas Eleringi juht. Ka oleks  soodsam Elektrilevi ja Eleringi koos finantseerida, Eesti elektrivõrku ehitada ja opereerida. Näiteks ühise elektrivõrgu haldamise korral on võimalik saavutada kokkuhoidu asendusinvesteeringutes kindlasti üle 10 miljoni euro aastas. Oleme Eleringis juba täna tõmmanud elektrivõrgu investeeringuid tugevalt koomale mõeldes Elektrilevi ja Eleringi võrgu ühisele arendamisele tulevikus. Tuleviku energiasüsteemis piirid põhivõrgu ja jaotusvõrgu vahel kaovad, nende rollid ja ülesanded muutuvad üsna sarnaseks,» kirjeldas Eleringi juht.

Sama arutelu ka mujal Euroopas

Veskimägi on seisukohal, et riigile omanikuna ei saa Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast olla probleem. Ta meenutas, et kuigi 2010. aastal – kui põhivõrgu riiklikust energiaettevõttest eraldati –, maaliti seinale suuri kolle, et Eleringi eraldamisel kukub Eesti Energia kohe kokku, seda siiski ei juhtunud. «Ja ei kuku ka nüüd,» oli põhivõrgu juht veendunud.

Ka märkis  ta, et iseenesest ei ole arutelus Elektrilevi Eesti Energiast eraldamise osas midagi uut. «Lihtsalt elektrituru areng ja turu avamine konkurentsile on jõudnud Euroopas sinnani, et hulgituru liberaliseerimise viimiseks reaalse tarbijani on vaja suuremad jaotusvõrgud eraldada tootmise ja  müügi tegevusest,» rääkis ta.

Veskimäe kinnitusel käib samasugune arutelu kõikjal Euroopas. «Loomulikult rahvuslikud tšempionid, vanad integreerituid energiafirmad nagu Eesti Energia võitlevad kõikjal selle vastu – kes see tahaks vabatahtlikult oma turupositsiooni anda käest. See vastuseis on mõistetav. Teisti oleks isegi ebaloogiline,» märkis  Eleringi juht.

Konkurentsiamet on juba varem teatanud, et Eleringile kuuluv jaotusvõrk tuleks anda Elektrilevile või ühendada elektrivõrgud ühtsesse ettevõtjasse.