Postimees Sisemise Tarkuse koolis: kas tõesti on võimalik õppida selgeltnägijaks?
Lisatud video!

Tallinna kesklinnas asub üks omapärane kool, kus saab õppida nii selgeltnägemist, pendli kasutamist kui tšakraid ja aurasid – paratamatult jääb mulje, et ainuke asi, mida seal õppida ei saa, on luuaga lendamine.

Sisemise Tarkuse kooli Universus kodulehekülg on paljulubav – umbes 400 euro eest on võimalik aasta jooksul kummalises haridusasutuses õppida nii eluvibratsiooni, ruumide energeetilist puhastamist, selgeltnägemist, kristalli-ja kiviteraapiat, kui muud esmapilgul imetabasena näivat. Kuna kogu õppekava suudab minus tekitada sadu küsimusi, otsustan kooli kohale minna, et leida vastused neist paarilegi.

«Mina seda selgeltnägemist üldse ei rõhutaks, sest see on ainult üks meie õppeaine. Meie kool on mõeldud neile, kes mõistavad seda, et maailm on midagi rohkemat kui lihtsalt füüsiline maailm,» ei soovi kooli juhataja Kaia-Liisa Reinut pikemalt peatuda teemal, mis mulle koduleheküljelt vaadates just kõige huvitavamana oli tundunud. Minu suureks pettumuseks jääb kohe alguses saamata ka vastus klassikalisele küsimusele: mis võiks olla minu paremas taskus – Reinut ütleb, et selliste asjadega ta ei tegele. Pärast konarlikku algust soostub ta siiski hiljem selgitama, et koolis õpitakse selgeltnägemist personaalseks kasutamiseks ning kuna oma oskusi ei peaks tema arvates eksponeerima, ei kasuta kooli õpilased oma teadmisi ka avalikult teiste peal.

«Esimene asi, mis sa siin kuuled, on see, et ära usu mitte midagi, mis siin räägitakse,» vastab Reinut minu küsimusele, millega siis Sisemise Tarkuse koolis üldse õpinguid alustatakse. Koolijuht selgitab, et tema arvates peab inimene ise tunnetama ja veenduma oma naha peal, kas need asjad töötavad või mitte ja siis tegema omad järeldused, kuidas see maailm välja näeb. Tegemist on põhimõttega, mida naine korduvalt rõhutb – õiged inimesed leiavad tee nende kooli ise. Nii ka näiteks kaheksanda lennu lõpetaja Merike Klaas, kes nõustub mulle kooli tutvustama õpilase vaatenurgast.

Klaasi sõnul tundis ta lihtsalt ühel hetkel, kuidas ta peab oma elus midagi muutma ning nii sattus ta internetis ringi vaadates Sisemise Tarkuse kooli peale. Kuna oli veebruarikuu ehk kooliaasta juba käis, olid kõik kohad paraku täis. Juhuslikult otsustas kaks päeva hiljem üks õpilastest siiski oma kohast loobuda ning nii sai Klaas selle endale. «Siis ma sain aru, et järelikult see pidigi tulema minu ellu,» sõnab Klaas, kes poole aasta pealt alustades asus teooria asemel kohe praktika kallale.

Aurameetriga tšakra kallale

Kuna see sama praktika on kooli õppetöös olulisel kohal, palun Reinutil näidata ka kaamera ees midagi, mida sisemise tarkuse tundides õpitakse. Nii nõustub ta näitama, kuidas üks tšakra reaalajas töötab. Selleks kasutab ta aurameetrit (traat, mille otsas hõljub hematiit), mis hakkab mu kõhu kohal kõigepealt ühtepidi ning seejärel teistpidi keerlema. See tegevus pidavat Reinuti sõnul andma mulle eluenergiat ja puhastama minu tšakrat. Kuigi ootan põnevusega põhjalikumat tagasisidet, saan protsessi lõpuks teada vaid seda, et minu tšakraga on kõik korras ja mul pidavat veidi hirme olema.  

Seda, et minu taskus on endiselt konkurent Marilyn Kerro poest ostetud kristall, millel peaks jutu järgi olema tugev energia, ei taba aga ära ei Reinut ega aurameeter. Muidugi võib probleem seisneda ka selles, et neid niinimetatud kristallienergiaid on seal üleüldse päris palju, sest kooliruumidega on ühenduses ka pood, kus müügil laias valikus kristalle, kivikesi, pendleid ja isegi augukestega plastprille, mis peaksid aitama nägemisprobleemide korral.

«Kui 20 minutit päevas läbi nende vaadata või lugeda, siis silmanägemine läheb korda,» kiidab Reinut, lisades, et ta on ise selle elav tõestus. Kui aasta tagasi olid tal pluss 1,75 prillid, siis tänu aukudega prillide kandmisele ja silmaharjutustele ta enam enda sõnul prille ei vaja. Küll aga selgitab ta, et tavameditsiini vastu pole tal midagi ning kui tervisemured vajavad kirurgilist sekkumist, siis kindlasti peaks ka vastavasse asutusse pöörduma.

Arstid imelist tervenemist ei usu

Kuna aukudega prillid hakkavad mulle rohkem huvi pakkuma, võtan koolist lahkudes ühendust oma ala spetsialistidega. «Tegu on niinimetatud nööpnõela efektiga. Selliste prillidega näeb optikahäirete esinemisel küll paremini, aga need ei paranda ega halvenda silmanägemist. Ehk siis kui inimene usub, võib kanda niipalju kui kulub,» selgitab silmakirurg Pait Teesalu mulle millega tegu.

«Juhul kui kedagi need prillid aitasid, siis oleks see tõesti kaheksas maailmaime,» ei taha ka optometrist ja Silmatera optika juhataja Jaanika Kont imelise tervenemise lugu uskuda. «Need prillihullused käivad lainetena, viimase 24 aasta jooksul on seda täheldatud iga nelja aasta tagant, nagu olümpiamängud,» kirjeldab Kont.

Optometristi sõnul kasutavad ka arstid silmade nägemise uurimises sedasama pin-hole- prilliklaasi, et teada, mismoodi nägemist korrigeerida, kuid ta ei soovita muul eesmärgil selliseid prille kasutada. «Kujutage ette, et autot juhtides või mõne masinaga töötades on teil vaateväli piiratud, mis siis juhtuda võiks,» sõnab Kont, lisades, et silmanägemine on natuke keerulisem protsess, kui vaid aukudest läbi vaatamine.

Nii pean päeva lõpuks alla andma – ühtegi imet ma oma silmaga tunnistanud ei ole ja vaatamata efektsele tšakrapuhastusele ei tunne ma ka suurt eluenergia tulva. Samas ei saa ma ignoreerida fakti, et kohtusin vähemalt ühe kooli lõpetajaga, kes rääkis laia naeratusega sellest, kuidas tema elu on pärast õpinguid vaid paremaks läinud. Pöördun seetõttu veebikeskonna Skeptik.ee eestvedaja Martin Välliku poole, et kuulda tema arvamust, miks inimeste elu tšakraid ja aurasid õppides positiivsemaks muutub, kui teaduslikku alust sellel ei ole.

«Õppimine on puhtpsühholoogiliselt naudingut pakkuv tegevus,» sõnab Vällik ning selgitab, et oma igapäevasest rutiinist välja saamine teebki inimesed rõõmsamaks. Skeptiku sõnul annab igasugune uute asjade õppimine inimestele tunde, et nad on tähtsad ning neil on ka tulevikult veel nii mõndagi oodata. «Täitku seada teadmistepagasit siis teadmine päris teaduse kohta või siis kõik sellised esoteerikale kalduvad teadmised,» kirjeldab Vällik teadmiste mõju inimpsühholoogiale. Igasuguste erivõimete osas tasub tema sõnul olla aga kriitiline – skeptik.ee raames on nad lubanud kohalikel tegijatel enda võimeid ka demonstreerida, kuid keegi pole veel skeptikute teadusega tõestatavaid teste läbinud. 

Tagasi üles
Back