Reinsalu lobireeglitest: kes suudab ohjeldada Hans H. Luike, Toomas Lumanit ja Jüri Raidlat?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Justiits­minister Urmas Reinsalu.

FOTO: Urmas Luik

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et riik ei suuda kehtestada lobireegleid suurtele ettevõtjatele, küll aga saavad nad reguleerida seda, kuidas suhtlevad seadusi välja töötavad ametnikud huvi- ja survegruppidega. 

Reinsalu astus täna üles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja valitsussuhete agentuuri Miltton Nordics poolt korraldatud lobiteemalisel seminar «Kuidas mõjutavad valimised Eesti ettevõtlust ja majandust?».

«Minu retsept, kuidas majanduskeskkonda mõjutada, on: kõikehõlmavus, kiirus, meediatugi ja konkreetne ettepanek. Need neli asja on  kõige parem retsept selleks, kui tahad midagi päriselt mõjutada,» ütles Reinsalu.

«Rääkides aga lobireeglitest, siis Eesti lobi n-ö suured staarid, nt Hans H Luik, Toomas Luman ja Jüri Raidla – kas keegi suudab neid õiguslikult ohjeldada?! Tõsisemalt rääkides – eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks uue korruptsioonvastase seaduse, kus on sees kohustus justiitsministeeriumile välja töötada punktid õigusloomes osalevatele ametnikele, kuidas nad suhtlevad huvirühmadega,» kirjeldas minister.

Tema sõnul vajame me neid reegleid selleks, et usaldusväärsust oleks rohkem. «Eesmärk on anda huvirühmadele kindlust, kes nende konkurentidest on juba poliitikute ja ametnike jutul käinud ning teiseks, et oleks õigus ärakuulamisele. Vastus, kas tuleks reguleerida, on niisiis jah ja ei. Reeglid peavad  olema avalikku võimu teostavatele inimestele.»

Parim aeg lobistamiseks

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul on valimiste mõjutamiseks kõige parajam aeg praegu, kui erakonnad kirjutavad valimisprogramme. «See ei ole saladus, et käiakse erakondadega kohtumas ja räägitakse oma ideid. Oleme kohtunud alates Koolinoorte Liidust kuni Finance Estoniani,» rääkis Eiki Nestor. «Mis puudutab avalikkust, siis ettepanekuid, millel ei ole autoreid, riigikogu ei aruta.»

Nestori sõnul mingis mõttes reeglid lobile ja huvigruppide tööle juba kehtivad. Need käsitlevad näiteks kodanikeühenduste suhtlust parlamendiga – infoühiskonnas ei ole võimalik parlamendil teha nii tööd, et ta pidevalt ei suhtle kodanikeühiskonna esindajatega.

«Riigikogu komisjonide praktika on natuke erinev, osades kutsutakse koosolekule, mõnedes piirdutakse kirjalike arvamustega. Aga kõikidel riigikogu komisjonidel on kohustus kirjeldada, kellega kohtuti, mida arvati – see kõik tuleb kirja panna. Meil on olemas ka riigikogu liikme hea tava, mida liikmed võivad teha, millest hoiduda ning ka maksudeklaratsioon,» Nestor.

Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on üritatud lobitööd mitmetes ELi liikmesriikides reguleerida. Lahtiseks jääb aga see, mis probleemi nende reeglitega lahendama minnakse.

«Ma ei tea, et mujal tehtud reeglid oleksid midagi sisuliselt paremaks teinud. Paljud on kindlasti puutunud kokku ka Euroopa Komisjoni juures oleva registriga. Peale selle, et vaatame üle, kinnitame et kõik on õige, ei ole seal midagi. See ei välista, et keegi kuskil räägib ja põhjendab, miks on üht või teist asja vaja reguleerida. Ja siis minister läheb ja ütleb, et teeme ära. Need reeglid oleks suures plaanis asendustegevus. Väikeses ja hästi läbipõimunud ühiskonnas ma ei näe lisandväärtust, mida lobi reguleerimine teeks paremini,» leidis Palts.

Lobiteemalisel seminaril rääkisid Kaisa-Maria Soro-Pesonen, Juhan Lepassaar, Viljar Lubi, Urmas Reinsalu, Eiki Nestor, Mait Palts Miltton Nordicsi partnerid Martin Kukk, Gerrit Mäesalu, Randel Länts ja Rannar Vassiljev.

Tagasi üles