Rahvusvaheline uuring: lätlased ja leedukad ostavad naaberriigist toitu, eestlased alkoholi

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoralli Valka piiripunktis Alko1000 kaupluses.
FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES
Alkoralli Valka piiripunktis Alko1000 kaupluses. FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kui lätlased ja leedulased suunduvad naaberriiki peamiselt toiduainete järele, siis eestlaste ostudes troonib esikohal alkohol, selgub rahvusvahelise konsulatsioonifirma EY ning Hollandi uurimisinstituudi Regionplan Policy Research poolt läbi viidud uuringust Balti riikide tarbimisharjumuste kohta.

Keskmiselt kõige enam kulutavad ühe ostureisiga välismaal leedulased (50-200 eurot), samas kui eestlased ja lätlased kulutavad ühe reisiga alla 50 euro.

Ka uuringu läbi viinud Regioplani ekspert Jerzy Straatmeijer ütles, et leedulased tõusevad naabritega võrreldes esile oma kulutuste mahu poolest. «Kui eestlaste ja lätlaste puhul jääb suur osa oste suurusjärku kümnetes eurodes, siis leedulased kulutavad sadu. Selle põhjuseks on naaberriikide maksupoliitika – tulenevalt madalamast aktsiisist ja käibemaksust Poolas ning madalamast aktsiisist alkoholile Lätis on sealsed hinnad madalamad,» kommenteeris ta.

«Uuringu andmed viitavad, et Läti positsioneering on Baltimaades tõenäoliselt kõige soodsam, kuna madalamad aktsiisid meelitavad ligi nii Eesti kui Leedu ostjaid.»

Leedulaste ostukorvis toit, eestlastel alkohol

Oma ostuotsuste tegemisel lähtuvad leedulased uuringu kohaselt ennekõike toidukaupade hinnast (68 protsendil juhtudest), järgnevad tarbekaubad (54 protsenti) ning seejärel alkohoolsed joogid (õllel 27 protsenti, teistel alkohoolsetel jookidel 28 protsenti).

Ka lätlastel on olulisemateks kaalutluste aluseks toit (51 protsenti) ja tarbekaubad (42 protsenti). Alkoholi hinnad naaberriikides Läti tarbijate kaalutluste hulka ei kuulu.

Seevastu Eesti inimeste peamine motiiv naaberriigis ostuks on alkohol – odavam õlu 51 protsendil ja teised alkohoolsed joogid 53 protsendil.

EY Eesti vanemkonsultandi Andrus Arbeiteri sõnul näitab uuring, et kui Leedu tarbijate ostukorv naaberriigist on mitmekesine ja hõlmab kõiki peamisi kaubagruppe, siis eestlaste puhul on fookus väga kitsas. 

«Eestis on piirikaubanduse peamiseks mootoriks alkoholiaktsiis, mis on tuntavalt kõrgem kui Lätis. Seetõttu on just märkimisväärne hinnavahe selles kaubagrupis põhjuseks, miks inimesed kulutavad oma raha teises riigis. Seevastu leedulaste ostukorv on mitmekesisem põhjusel, et naaberriigis Poolas on madalam hinnatase mitmetel tootegruppidel,» märkis Arbeiter.

Piirikaubanduse uuringu viisid läbi Hollandis baseeruv Regionplan Policy Research instituut ning globaalne konsultatsioonifirma EY. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida ostuharjumusi ja naaberriikides poodlemise sagedust Balti riikide elanike seas.

Analüüs toetus uuringufirma UAB “Sprinter turimai” küsitlusele, mis viidi läbi Eestis, Lätis ja Leedus. Kokku küsitleti 2017. aastal läbiviidud uuringu raames 3019 üle 18-aastast inimest. Igast riigist kaasati ligikaudu 1000 vastajat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles