Teet Järvet jäi erasektori korruptsiooniasjas süüdi ka riigikohtus

Ida-Virumaa kutsehariduskeskus Foto: JUSS SASKA

Erasektori korruptsiooniasjas süüdimõistetud Teet Järvet kaotas ka riigikohtus, mis jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Riigikohus jättis 18. juuni otsusega ringkonnakohtu 13. novembri otsuse muutmata ning jättis kaitsja kassatsiooni rahuldamata, selgub kohtuotsuse resolutsioonist.

Riigikohtu kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus ammendavalt kummutanud kaitsja väited kriminaalmenetlusõiguse rikkumiste, tõendite hindamise ja kvalifitseeritud kuriteo tõendatuse kohta. Samuti nõustub kolleegium maa- ja ringkonnakohtu põhjendustega karistuse mõistmisel ega jaga kaitsja arvamust, et Teet Järvetile karistuse mõistmisel on kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust.  

Tallinna ringkonnakohus rahuldas novembris osaliselt Teet Järveti apellatsiooni. Ringkonnakohus leidis, et maakohus väljus menetluse käigus etteheite tegemisel süüdistuste piiridest, järeldades, et Järvetil polnud juba ehitusjärelevalve lepingu sõlmimisel kavatsust lepingujärgset tööd teostada. Muus osas jättis ringkonnakohus aga maakohtu otsuse muutmata.

Harju maakohus mõistis juulis altkäemaksu nõudmises süüdi Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse rekonstrueerimisel omanikujärelevalvet teinud Teet Järveti.

Järvet nõudis koos oma kolleegiga kutsehariduskeskuse ehitajalt altkäemaksu 50 000 eurot. Vastutasuks lubati tööde vastuvõtmist ilma komplikatsioonideta.

Ehitaja andis aga raha küsimisest teada õiguskaitseorganitele ning kohus mõistis Järvetile altkäemaksu nõudmise, dokumendi võltsimisele kihutamise ning lisaks ka narkootilise aine käitlemise eest liitkaristusena kolme aasta ja ligi nelja kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Lisaks tingimisi vangistusele mõistis kohus Järvetile ka lisakaristuse, milleks on kolm aastat ettevõtluskeeldu.

Riiklikku süüdistust esindanud prokurörid Steven–Hristo Evestus ja Triinu Olev sõnasid, et on rahul sellega, et riigikohus nõustus prokuratuuri ja alamate kohtuastmete seisukohtadega ning süüdimõistev otsus Teet Järveti suhtes on jõustunud. «Korruptsioon ei ole kahjuks ainult avaliku sektori probleem, sama moodi esineb seda ka erasektoris ning sellise näitega ongi võimalik probleemile enam tähelepanu juhtida ning loodetavasti seeläbi suurendada teadlikkust, et altkäemaksu võtmine sellistel tingimustel on kuritegu. Prokuratuuri jaoks on korruptsiooni vastu võitlemine prioriteetne, kuid probleemi olemus algab ikkagi ühiskonna suhtumisest ja hoiakutest ning seni kuni on neid, kes peavad normaalseks altkäemaksu eest reeglite sobivamaks painutamist või eiramist, tuleb rääkida jätkuvast ennetuse ja teadlikkuse tõstmise vajadusest,» selgitasid prokurörid.