Taxify juht: meie näitame, et Eesti on stabiilne koht, kuhu tasub investeerida  

Markus (vasakul) ja Martin Villig Taxify autos.

FOTO: Eero Vabamägi

Kaks nädalat tagasi 175 miljoni dollari suuruse rahasüsti saanud sõidujagamisteenuse Taxify juht Markus Villig kinnitab suures intervjuus laupäevasele Arterile, et üheksakohalist välisinvesteeringut kaasates on tema ettevõte saatnud üle maailma signaali: Eesti on stabiilne koht, kuhu tasub investeerida.

«Seni ei ole Baltikumis nii suuri investeeringuid tehnoloogiavaldkonnas kaasatud,» lisab Villig (24).

Tema vanem vend Martin Villig (39), Taxify kaasasutaja, lausub Arteri usutluses, et kui väga suured ettevõtted, nagu Saksa autokontsern Daimler, on julgenud Eestisse investeerida, on järgmistel siinsetel ettevõtetel potentsiaalsetele investoritele palju lihtsam näidata, et nood tuleks samuti Eestisse. «Iga selline samm loob Eesti kuvandit tugevamaks ja aitab Eestile kaasa,» kinnitab ta.

Martin Villig meenutab Taxify eelmist läbirääkimiste raundi Hiina IT-ettevõttega Didi Chuxing, kui kõige suurem küsimärk oli see, kas Taxify peaks viima peakontori Tallinnast mujale, mis on rohkem tuntud paik. «Peamiselt on see investori riski küsimus: paned mängu suure raha, aga äkki tekivad mingid vaidlused või ootamatud küsimused,» seletab ta. «Äkki on Eesti õigusruumis, mida sa hästi ei tunne, mingid riskid, mida keegi ei oska hinnata? Äkki on nad kirjutanud lepingusse konksu, mis on muu maaailma praktikaga vastupidine? Seepärast investorid tahavadki, et ettevõtted asuksid tuntud kohtades. Kõik on harjunud USA õigussüsteemiga, on sealseid protsesse sada korda läbi teinud, tunnevad seda läbi ja lõhki. Sama on Inglismaaga, samuti Hollandi ja Luksemburgiga.»

Usutluses Arterile kirtiseerivad Martin ja Markus Villig teravalt Euroopa Liitu, mis tapab oma suurte regulatsioonidega Euroopa konkurentsivõime maailmas ja takistab innovatsiooni. Markus Villig ütleb näiteks lausa nii: «Ida-Euroopal on veel natuke lootust, siin on asjad vabamad ja midagi võib veel päästa. Aga Itaalia ja mitmed teised nn vana Euroopa riigid – seal ei ole lootustki...»

Tagasi üles