Ossinovski alkoholieksperiment pakub teadlastele kuldaväärt uurimismaterjali

Alkoholiaktsiisi tõusu tagajärgi doktoritöös uurinud majandusteadlase Indrek Saare hinnangul avaldub hinnatõusu mõju inimeste tervisele alles kümmekonna aasta pärast.

FOTO: Tairo Lutter

  • Päriselt saab aktsiisitõusu mõju hinnata alles 10–15 aasta pärast.
  • Nii suurt piirikaubanduse kasvu professor ette näha ei osanud.

Äsja sisekaitseakadeemia professoriks tõusnud majandusteadlane Indrek Saar uuris alkoholiakstiisi tõstmise mõju doktoritöös kümmekond aastat tagasi. Toona alahindas ta piirikaubanduse kasvu ja soovitaks nüüd, tagantjärele tarkusega, aktsiisi aeglasemalt kergitada, et mitte ületada inimeste valuläve. Kas endise tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski ristiretk alkoholi liigtarbimise vastu ka tulemuse annab, saab Saare sõnul hinnata aga alles 10–15 aasta pärast.

Teie doktoritöö teema oli «Optimaalne alkoholi maksustamine Eestis». Kui arvestada kokku kuivanud maksulaekumist ja vohavat piirikaubandust, tundub mulle, et mõistlikkuse piir on ületatud. Kuidas teile tundub?

Kogusin doktoritöö tarvis andmeid 2009. aastal ja töö kaitsesin 2011. aastal. Sellest on möödas pea kümme aastat. Toona jõudsin järeldusele, et Eestis on alkoholiaktsiisid liiga madalad. Pakkusin töös välja mitu stsenaariumi, üks neist nägi ette umbes 200-protsendilist aktsiisitõusu. Praeguseks ongi makse laias laastus umbes nii palju tõstetud.

Juba oma töös nägin ühe ohuna piirikaubandust ja seda, et inimesed hakkavad kodus alkoholi valmistama. Aga nii massilist piirikaubandust ma kindlasti ette ei näinud.

Teise, konservatiivsema stsenaariumina pakkusin välja, et aktsiise võiks tõsta 30–40 protsenti. Tagantjärele tundub see ehk tõesti optimaalne.

Loe kõiki artikleid

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS

Loe ka neid

Tagasi üles