Tõnis Oja: kas nõustajad jooksid lati alt läbi?

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Sadama peahoone
Tallinna Sadama peahoone Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Kui ettevõtja ja kunstimetseen Indrek Kasela Facebookis kirjutas, et Tallinna Sadama aktsiate avalik emissioon (IPO) oli läbi aegade üks kallimaid, ja Superia Corporate Finance’i juhtivpartner Henrik Igasta selle kriitika põrmustas või Kasela sõnul pigem ennast õigustas, siis kippusin ma rohkem uskuma Igastat.

Nüüd, kui Tallinna Sadama aktsiaraamatust näeb, kes need märkijad olid, kipun olema teist meelt.

Kui vaadata seda, kui palju märkisid Tallinna Sadama aktsiaid jaeinvestorid, siis siin pole eriti midagi ette heita. Tõsi, jõukamad investorid küll virisesid, et üle 3000 aktsia märkijad said väärtpabereid liiga vähe, aga see võib olla isegi hea. Juba enne esimest kauplemispäeva rääkisid paljud aktsia hinna paarikümneprotsendilisest tõusust kindlas kõneviisis. Esimesel minutil nii ka juhtus, aga mis toimub pikemas perspektiivis? Mis saab siis, kui lähitulevikus tuleb globaalne finantskriis või kui Tallinna Sadamast tuleb välja mingi uus luukere? Kas ei või siis juhtuda nagu Rumeenia maatükkidega, kus investorid kaebavad, et neile on müüdud mingit jama. Kusjuures seal oli tegemist alla paarisaja personaalpanga kliendiga, Tallinna Sadamal on aga tervelt 14 000 investorit, tuhanded neist ilma varasema investeerimiskogemuseta.

Kui aga vaadata, kes olid suuremad institutsionaalsetest investoritest märkijad ning kui suur oli emissiooni korraldamise kulu (üle seitsme miljoni euro), siis tundub mulle küll, et Tallinna Sadam sai nõustajatelt Mercedese hinna eest Opeli.

Nii emissiooniga seotud investeerimispangad kui ka Tallinna Sadama juht Valdo Kalm on kinnitanud, et neile oli oluline investorite kvaliteet. Sadam eelistas aktsionäridena investoreid, kellel on pikaajaline vaade, ning Kalm ütles, et oluline on ka likviidne järelturg, kus investoritel on aktsiaid lihtne osta ja müüa. Investeerimisnõustajad toonitasid, et kui vaadata analoogseid börsileminekuid Skandinaavias, näiteks hiljuti börsile läinud Soome riigile kuulunud alkoholimüüja Altiat, siis sadamafirma IPO olevat väga hästi läbi viidud.

Vaatame, kes siis olid suurimad investorid? Suure osa, 15 miljonit aktsiat ehk pea viiendiku pakutavatest, ostsid kohalikud pensionifondid. Viimastel aastatel on pensionifondidel tugev avalik, aga veel tugevam varjatud surve, et nad investeeriksid rohkem Eestisse. Tallinna Sadama üsna mahukas IPO andis neile selleks suurepärase võimaluse ja eks investeerimisnõustajad ka teadsid seda väga hästi.

Kui vaadata suuremaid märkijaid ehk neid, kes said umbes miljon aktsiat või rohkem (neid oli 15), siis kuus neist on seotud SEB Grupiga. Kokku said SEB Grupiga seotud investorid üle 27 miljoni aktsia ehk pea kolmandiku pakutavatest aktsiatest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles