/nginx/o/2018/02/26/7642725t1h5e1d.jpg)
Läti finants- ja kapitaliturgude komisjon (FKTK) kiitis teisipäeval heaks ABLV Banki vabatahtliku likvideerimiseplaani.
Läti finantsinspektsioon kiitis heaks rahapesuskandaali sattunud panga likvideerimisplaani
13. juuni 2018, 12:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järelevalveameti juhi Pēters Putniņši sõnul kiideti heaks ka panga väljapakutud neli likvideerijat – Arvids Kostomarovs, Andris Kovaļčuks, Elvijs Vēbers ja Eva Berlaus. Putniņši sõnul on nad õigus- ja finantseksperdid ning Vēbers on ka pankrotihaldur.
FKTK teatel läheb detailse plaani koostamiseks kolm kuni neli kuud ning sellele heakskiidu saamiseks veel paar kuud, seega algaks likvideerimine käesoleva aasta lõpus ning kestab umbes viis aastat.
Hoiustajatele tagastatav summa ulatub umbes 1,5 miljardi euroni, kuid võlausaldajatele tagastatavast summast on veel vara rääkida, ütles Putniņš. ABLV-i klientidest umbes 20 000 saaksid oma hoiuse täielikult tagasi ning 3768 saavad tagatisega kompensatsiooni, kuid mitte hoiuse täisulatuses.
Lähipäevil koostab FKTK ka resolutsiooni ABLV pangalitsenti tühistamiseks ning esitab selle Euroopa Keskpangale (ECB). FKTK tegeleb kogu protsessi vältel likvideerijate järelevalvega, tagamaks, et protsess on seadusega kooskõlas ja võlausaldajate huvides.
«See on pretsedenditu lahendus panga likvideerimiseks Lätis. Arvame, et kõigist võimalikest lahendustest aitab kontrollitud vabatahtlik likvideerimine tagada FKTK osaluse likvideerimises. Kui see vajalikuks osutub, saab komisjon protsessi sekkuda,» sõnas Putniņš.
Putniņš välistas likvideerimise ajal ABLV baasil uue panga loomise võimaluse, tuues põhjuseks USA rahandusministeeriumi süüdistused.
Panga aktsionärid otsustasid panga likvideerida 26. veebruaril, et kaitsta klientide ja võlausaldajate huvisid, pärast seda kui USA rahandusministeeriumi finantskuritegude õiguskaitse võrgustik (FinCEN) tegi ettepaneku kehtestada pangale seoses rahapesu, ametnike mõjutamise ja Põhja-Korea tuumaprogrammi rahastamisega sanktsioonid.
Mais esitasid pank ja selle aktsionärid Euroopa Kohtule kaebuse Euroopa Keskpanga (ECB) ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) vastu, seoses nende otsustega kuulutada pank maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks muutuvaks ning kehtestada panga tehingutele moratoorium.
Pank märkis, et likvideerimisprotsessi kaebuste valguses ei peatata, kuid tahetakse kaitsta panga ning selle töötajate ja partnerite mainet.