Soomes koondub jõukus üha enam eakate kätte Lisatud graafikud!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eakad

FOTO: Kirsty O'Connor/PA Wire/PA Images

Värskelt avaldatud Soome statistikaameti andmetest on näha, kuidas jõukus on järjest enam koondumas vanema põlvkonna kätte.

Möödunud teisipäeval avaldatud 2016. aasta statistika kohaselt on Soomes keskmised pensionärid juba oluliselt jõukamad, kui on tänased töölkäijad, vahendab Helsingin Sanomat. Eakatele kuulub juba ligi 40 protsenti Soome majapidamistele kuuluvast varast.

 

Lisaks pikale tööelule põhjendatakse Soome pensionäride varakust ka sellega, et neile kuuluva üürikinnisvara väärtus on läbi aja palju kasvanud. Näiteks on Helsingi kesklinnas korterite väärtus alates 1970. aastast neljakordistunud.

Peamiseks küsimuseks Soome jaoks on muidugi see, mida hakkavad eakad oma varaga peale – kas nad kasutavad selle oma pensionipõlve päevade sisustamiseks või jätavad järeltulijatele. Kõige jõukam on Soomes just vanusegrupp 65-74 ning nende vara väärtus on oluliselt suurem kui näiteks 25-34-aastaste töölkäijate oma.

Jyväskylä ülikooli sotsioloogiaprofessori Terhi-Anna Wilska sõnul on ühiskond vaikselt hakanud aru saama, millised on eakama põlvkonna tarbimisvõimalused. Ta räägib, kuidas alles viimastel aastatel on hakatud ka eakaid reklaamides sihtgrupina kujutama.

«Väärib meeldetuletust, et 1960. aastal, kui pensionikindlustuse süsteem loodi, oli meeste eeldatav eluiga pärast pensionile jäämist kümme aastat. Nüüd küündib see 25 aastani. Tegemist on täiesti uue olukorraga,» märkis Wilska. 

Siiski tundub üsna ebatõenäoline, et Soome eakad hakkavad kogu elu jooksul kogutud vara vanaduspõlves kohe ära laristama ning raske vaevaga teenitud kodusid müüki panema. Pigem mõeldakse ikkagi sellele, et ka järeltulevatele põlvedel midagi jääks.

«Lastel on suured majalaenud, mida nad on ehk julgenud võtta ainult sellepärast, et nad teavad, et nad saavad ühel päeval mu päranduse,» põhjendas näiteks 67-aastane Tarja Helanniemi. Kuna naine ise ei ole kunagi pidanud väga lugu raha kulutamisest, on säästud aja jooksul vaid kasvanud.

Ka Helsingi ülikooli emeriitprofessori Urpo Kangase sõnul mõtlevad Soome eakad väga palju sellele, millise pärandi nad endast maha jätavad. «Pärandi saaja on tavaliselt keskealine või ise pensionile jäänud. Ükski täiskasvanud laps ei vaja nii suurt pärandust,» nentis ta. 

Emeriitprofessor leiab, et pigem võiks pensionärid ise elu jooksul kogutud varast rõõmu tunda. «Ma ei pea küll silmas pillavat elustiili, vaid normaalset eluolu. Soomes tuntakse millegi pärast suurt häbi selle pärast, kui sul on liiga palju raha,» sõnas Kangas.

Liigset raha kulutamist kardavad Soome pensionärid arvatavasti ka sellepärast, et Soome ühiskonnas on alanud juba diskussioon ka selle üle, kas varakad eakad peaksid maksma kõrgemat sotsiaalmaksu.

Küll aga oleks seda reaalsuses raske teostada, sest suurem osa jõukate Soome vanurite vara on paigutatud oma kodusse ehk kinnisvarasse ning ükski poliitik ei taha maksude tõstmise eesmärgil sundida inimesi oma kodusid müüki panema.

 

Küll aga ütleb Terhi-Anna Wilska, et midagi peaks siiski tegema, et tasakaalustada ebavõrdsust nooremate ja vanemate põlvkondade vahel. Tema sõnul on see üsna murettekitav, kui pensionärid saavad väga kenasti pensionipõlve pidada, aga noored tulevad ots-otsaga kokku.

Probleem ei ole tema sõnul üldse selles, et jõukad soomlased ei peaks oma lapsi või lapselapsi üleval, kuna tänu neile saavad nad tehtud näiteks korterite sissemaksed või võtta kodulaenu, kuid selline süsteem ei ole Wilska hinnangul jätkusuutlik.

«Nii jõuame olukorda, kus inimese tänane majanduslik seisund ei sõltu enam tema sissetulekutest, vaid sellest, kui jõukad on tema vanemad,» põhjendas ta.

Tagasi üles