Kaupade eksport suurenes selle aasta aprillis võrreldes mullusega 16 protsenti ja import 13 protsenti, teatas Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete kui ka mehaaniliste masinate ekspordi ja impordi suurenemine.
Aprillis kaubavahetus suurenes
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
11. juuni 2018, 08:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu aprillis eksporditi Eestist kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 171 miljonit eurot (2017. aasta aprillis 185 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid selle aasta aprillis Soome (16 protsenti Eesti koguekspordist), Rootsi (12 protsenti) ja Läti (10 protsenti). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning mitmesugused tööstustooted (kokkupandavad puitmajad, mööbel) ning Lätti mineraalseid tooteid (mootorikütus, elektrienergia) ja transpordivahendeid (sõiduautod).
Eksport suurenes enim Soome (34 miljonit eurot), Lätti (33 miljonit eurot) ja Ameerika Ühendriikidesse (19 miljonit eurot). Soome kasvas enim elektriseadmete ning puidu ja puittoodete, Lätti mineraalsete toodete ja transpordivahendite ning Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmete väljavedu. Enim kahanes eksport Rootsi (16 miljonit eurot).
Kaupadest eksporditi aprillis kõige rohkem elektriseadmeid (15 protsenti kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (13 protsenti) ning puitu ja puittooteid (11 protsenti). Enim kasvas mineraalsete toodete (50 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (25 miljonit eurot) ja transpordivahendite (21 miljonit eurot) väljavedu. Mineraalsete toodete väljaveo kasvu mõjutas enim ekspordi koguse suurenemine (mootorkütus 51 protsenti ja elektrienergia 31 protsenti), võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta aprillis 70 protsenti koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 14 protsenti ja re-eksport 23 protsenti. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning mehaaniliste masinate kaubagrupis. Peamiste sihtriikide seas oli Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus suurim (üle 90%) ekspordis Hollandisse, Taani, Rootsi ja Norra.
Kõige enam kaupu imporditi Soomest (14 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11 protsenti) ja Rootsist (10 protsenti). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid.
Kõige rohkem suurenes import Soomest (42 miljonit eurot), Valgevenest (33 miljonit eurot ehk ligi 8 korda) ja Rootsist (26 miljonit eurot). Soomest ja Valgevenest imporditi rohkem mineraalseid tooteid (mootorikütus, kütuselisandid) ning Rootsist elektriseadmeid. Sissevedu vähenes enim Poolast (25 miljonit eurot) ja Türgist (21 miljonit eurot), kust toodi vähem transpordivahendeid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (15 protsenti Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13 protsenti) ning mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid (kumbagi 11 protsenti). Enim suurenes mineraalsete toodete (67miljonit eurot), mehaaniliste masinate (30 miljonit eurot) ja elektriseadmete (21 miljonit eurot) sissevedu. Mineraalsete toodete sisseveo kasvu mõjutas imporditavate koguste suurenemine (ligi 4 korda kasvas kütuselisandite ja 31 protsenti mootorikütuste sissevedu) võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Aprillis vähenes enim transpordivahendite (48 miljonit eurot) import.