Intervjuu Keit Kasemetsaga: kas noorte kasvav soov minna välismaale on oht Eesti tulevikule?

Keit Kasemets.

FOTO: SANDER ILVEST /

Viimase eurobaromeetri uuringu kohaselt soovib 90 protsenti Euroopa noortest minna välismaale õppima. Mida tähendab see aga Eesti jaoks – kas ka meie noored soovivad varasemast enam kodumaalt lahkuda ning kuidas neid siia tagasi meelitada?

«Trend on läinud sinna, et tullakse tagasi,» lükkas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ümber arvamuse nagu Eestist lõplikult lahkuvate noorte hulk oleks aastate jooksul märkimisväärselt tõusnud.

Kasemetsa sõnul on viimastel aastatel olnud rändesaldo positiivne ning välismaal kogemusi omandanud noored tulevad hea meelega tagasi kodumaale, kui riik suudab neile pakkuda huvitavaid väljakutseid ja töövõimalusi. «See üldine keskkond aitab palju rohkem, kui mingid konkreetselt üles ehitatud programmid,» arvas Kasemets.

«Ennekõike ongi see, et Eesti on muutunud nii avatuks ja neid võimalusi on nii palju,» selgitas Euroopa Komisjoni Eesti juht, miks noored välismaale tikuvad. Tema sõnul mängivad sealjuures rolli ka need noorukid, kes välismaalt positiivse emotsiooniga tagasi tulevad ning oma juttudega ka teisi minema innustavad - nii see domino efekt alguse saabki. 

Lisaks ei tasu Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi sõnul alahinnata seda, et tänu tehnoloogia arengule säilib ka mujale kolides tihe suhtlus Eestiga. «Mingis mõttes elad mujal, aga sa saad olla Eesti ruumi ja ühiskonna ja arutelu osa, see on ka tegelikult noortele tähtis,» sõnas ta.

Kasemetsa sõnul viisid nad Euroopa Komisjoni Eesti esindusega mais läbi üle-eestilisi noorte debatte ning ka nende käigus selgus, kuidas noored tahavad välismaale minna ikkagi uute kogemuste saamiseks, mitte selleks, et sinna jäädagi.

Eesti noored käivad aktiivselt välismaal

Sealjuures selgitas ta, et meie rahvaarvu kohta kasutavad võõrsile mineku võimalust Eesti noored rohkem ära, kui teiste riikide noorukid. Tänu sellele ei ole neil probleeme olnud ka osalejate leidmisega Euroopa Liidu projektidesse. «Eesti noored on väga tragid, väga aktiivsed ja tahavad ise käia ja toimetada!» kiitis Kasemets.

Vaieldamatult populaarseimaks välismaale mineku viisiks on sealjuures just Erasmuse programm, mis võimaldab noortel nii lühemalt kui pikemalt tasuta eelistatud riigis õppida. Suure huvi tõttu otsustas Euroopa komisjon järgmises eelarve programmis Erasmuse mahtu ka kahekordistada.

Lisaks õppimisele kogub Kasemetsa sõnul Eesti noorte seas populaarsust uus algatus solidaarsuskorpus, tänu millele on võimalik vabatahtliku tööd teha erinevates riikides ja tõtata appi näiteks siis, kui kuskil on toimunud looduskatastroof. 

Kuna erinevaid projekte ja võimalusi on palju, soovitab Kasemets noortel huvi pakkuvaid projekte otsida Euroopa Komisjoni koduleheküljelt. Samuti on praegu käimas kõiki erinevaid Euroopa Liidu poolt noortele pakutavaid võimalusi tutvustav kampaania EUandMe, mille teemaviite kaudu leiab samuti palju infot. 

Noorteprojektide kvaliteet kõigub

Kuna Euroopa Liidu noorte projektidele jagatakse raha heldelt, tasuks enne välisriiki kohale minekut lähemalt uurida, millise üritusega üldse tegu on – nimelt levib ka Eesti noorte seas jutte Erasmus projektidest, kus õppimise asemel sai lihtsalt tasuta reisida.

Vaatamata sellele, et noortel ei ole selle vastu midagi, võib tekkida küsimus, kas see on ikka Euroopa Liidu rahade mõistlik kasutamine? «Eks see on alati nii, et kui on suured algatused, mis toimuvad igal pool, siis ei saa võib-olla öelda, et ei saada hakkama raha kasutusega, vaid nende projektide fookus võib olla veidikene erinev,» selgitas Kasemets, kelle sõnul on see teatud määral olukord, mis ikka kõikide erinevate algatuste puhul tekib.

«Igasuguse raha kasutamise puhul on teatud kvaliteedikõikumisi,» sõnas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht, soovitades seetõttu enne Euroopa Liidu rahastatud projektidele minekut ise taustatööd teha ja uurida, millega täpselt tegemist on.

Samal ajal kui meie noored end välismaal arendamas käivad, tulevad Kasemetsa sõnul üha rohkem ka teiste riikide noored siia kogemusi otsima. Vaatamata sellele, et ülikoolide Erasmuse programmid on väga hästi käima läinud, võiks Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi sõnul olla ka Eestis rohkem mittetulundusühinguid, mis tegeleksid aktiivselt rahvusvaheliste projektide korraldamisega. 

Loe ka neid

Tagasi üles