Õlletootjad: veel ei ole hilja piirikaubandus tagasi pöörata

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

13.10.2015. Keila. Alexela uue tankla avamine. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES

FOTO: Eero Vabamaegi / PM/SCANPIX BALTICS

Konjunktuuriinstituudi avaldatu teeb õlletootjad nukraks: aastaid kestnud alkoholitarbimise langus on taas süvenemas. Näpuga näidatakse aktsiisitõusust tekkinud piirikaubandusele.

A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop

FOTO: MARGUS ANSU / PM/SCANPIX BALTICS

A. Le Coqi juhataja Tarmo Noobi sõnul ei ole neil vaja uuringut tellida, et mõista seda, mis on nüüd reaalsus – piirikaubandus on tõusnud õllemüügis 40 protsendini ning vaibumist ei paista niipea tulevat. 2017. aastal oli ettevõtte õllemüük lõunapiiril eelneva aastaga võrreldes neli korda kasvanud. «Selleks aastaks ennustasime, et piir jätkab kasvamist ja et see kasv on 68 protsenti. See oli meie ennustus rahandusministeeriumile eelmise aasta tasemest,» sõnas Noop. «Tegelikkuses oleme me sellel aastal esimese viie kuuga müünud 2,9 korda rohkem. Mitte 68 protsenti rohkem vaid 2,9 korda rohkem!»

Noopi sõnul tähendab see vaid üht – Lätis õlle järel käijate jõud ei rauge veel niipea, vaid pigem saab see järjest hoogu juurde.

Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul näitab värske konjunktuuriinstituudi ülevaade poliitilise jonni tulemust. «Lisaks kümnete miljonite maksuraha kaotusele riigi jaoks, on murtud ka aastatepikkune positiivne tervisetrend ja alkoholitarbimine on piiriostude tõttu pöördunud hoopis kasvule,» sõnas Härms.

Kui alates 2012. aastast on alkoholitarbimine Eestis pidevalt vähenenud, siis täna esitatud uuringust on näha, et trend on muutumas ja alkoholitarbimine oli mullu natukene kõrgem kui aasta enne seda. «Täna peame kahjuks tunnistama, et aktsiisipoliitikas üles näidatud poliitiline jonn lõhkus selle positiivse trendi,» sõnas Härms.

Tema sõnul ostavad Eesti tarbijad täna viiest piirikauplusest Lätis enam kui kolmandiku Eestis tarvitatavast õllest ja veerandi kangest alkoholist, soetades iga ostuga mitu korda suuremaid koguseid, kui nad teeksid seda kohalikust kauplusest ostes. «See tähendab, et mullusuvise aktsiisitõusuga tegi valitsus paradoksaalsel kombel alkoholi tarbijate jaoks suhteliselt odavamaks, millel on selge mõju tarbimisnumbrite kasvule,» märkis ta.

Kuigi võiks arvata, et aktsiisitõus tootjatele suurt paha ei tee, sest inimesed, kes varem ostsid oma õlled Eestist, käivad nüüd lihtsalt lõunapiiril kestvamärjukese järel ning õlletootjad saavad oma tulu ikkagi kätte, siis nii mustvalgelt seda Noobi sõnul vaadata ei saa. Kui 2017. aastal müüs A. Le Coq siseturu ja lõunapiiri ühisarvestuses kokku kaheksa protsenti rohkem õlut, siis üksipulgi lahtivõetuna selgub, et põhjapiiri õllemüüki on seevastu tabanud kõva langus. «Kui ma näiteks A. Le Coqi puhul löön kokku esimesed viis kuud, siis me oleme müünud põhjapiirile kaheksa korda vähem,» selgitas Noop. «Enne seda moodustas põhjapiir meil turust ligi kolmandiku.»

Kokkuvõttes on suurimaks kaotajaks Noobi sõnul siiski riik, sest kui 40 protsenti õllemüügist tuleb lõunapiirilt, siis jääb riigil saamata nii aktsiis kui ka käibemaks. «Ja kui küsida, mida me oleme saanud: kas me oleme selle aktsiisitõusuga vähendanud alkoholi tarbimist, siis vastus on, et ei ole vähendanud. Kas riik saab aktsiise ja käibemaksu rohkem kui varem? Vastus on, et ei saa. Kas Soome turistide arv on tõusnud või langenud? On langenud,» sõnas Noop. «Eelmisel aastal läks kinni üle 40 väikepoe, ma ei näe, kus siin on üldse mingisugune võitja.»

Härmsi sõnul oleks üheks võimalikuks lahenduseks piirikaubanduse lõpetamiseks aktsiisilangetamine. «Lahendus on lihtne ja oleme seda ka rahandusministeeriumile välja pakkunud – Eestis tuleb langetada aktsiise Lätiga konkurentsivõimelisele tasemele,» rääkis Härms ja lisas, et tema sõnul oleks optimaalne õlle ja kange alkoholi aktsiisierinevus kolm eurosenti liitri ja kanguse kraadi kohta. «See tähendaks jaekaupluses õllekohvri puhul umbes paarieurost hinnaerinevust võrreldes praeguse pea kahekordse hinnavahega. Sellise hinnaerisusega puuduks Eesti tarbijatel stiimul Lätti sõita; ühtlasi tooks see meile tagasi Soome turistid, keda on täna mullusega võrreldes kolm korda vähem.»

Näitena tõi Härms Taani, kus aktsiisilangus tõi tagasi kadunud eelarvetulud ja stabiliseeris ka siseriiklikud ostud. «Teisisõnu – kui korra on tehtud valeotsus, siis selle ümbervaatamine töötab.»

Rahandusministeeriumi kommentaar aktsiisilaekumistele:

«Alkoholi aktsiisimäärade tõus on toonud riigile täiendavat tulu. Möödunud aastal oli määrade tõusust tingitud täiendav tulu suurusjärgus 8 miljonit eurot. 2018. aastal ootame täiendavat tulu ligi 14 miljonit eurot. Tänavu nelja kuuga on alkoholiaktsiisi tasutud 84 miljonit eurot, mida on 15 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.»

Tagasi üles