Vastuoluline elektrituruseadus läks riigikogus läbi, kuigi senisest suurema vastuseisuga Lisatud graafik!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kristen Michal

FOTO: Liis Treimann

Täna pealelõunal läbis riigikogus kolmanda lugemise vastuoluline elektrituruseadus, mille osas on avaldatud muret, et see kindlustab riikliku energiafirma monopoli. Kuigi seadus võeti vastu 51 poolthäälega, oli erinevalt eelmisest kolmapäevast oluliselt suurem osa riigikogulasi selles teemas selgema seisukoha kujundanud.

Seaduse, mille poolt hääletas lõpuks 51 saadikut, vastu 27 ning erapooletuks jäi kaks saadikut, kolmanda lugemise eel võtsid sõna peaaegu kõik riigikogus esindatud poliitilised jõud, valitsuserakondadest nii Isamaa kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), opositsioonijõududest EKRE, Vabaerakond ja Reformierakond (RE). Oma seisukoha jättis esitamata üksnes valitsusjuhist Keskerakond.

Seadusevastaste seisukohtadega astusid üles nii EKRE, Vabaerakond kui SDE. «Tuleb tõdeda, et käesolev seadus sillutab teed mitte ainult fossiilenergia, aga ka taastuvenergia turul riigiettevõtte monopoolsele seisundile,» märkis Martin Helme (EKRE), lõpetades oma sõnavõtu üleskutsega, et «selle eelnõu poolt ei tohi olla».

Eraettevõtjate kuldamise asemel riigiettevõtte kuldamine

«Kaks peamist põhjust, mida tahame esile tuua,» ütles Vabaerakonna nimel sõna võtnud Artur Talvik, põhjendades, miks nemad on seaduse vastu. «Esiteks on puiduga Auvere jaama kütmine. See seadus avab selleks tee. Kui puiduenergiat toota, siis selle ainuke mõistlik lahendus on koostootmisjaamad, mis on väiksed jaamad, mis võtavad ka tootmiseks vajaminevat puitu enda lähedalt,» rääkis ta.

Teise suurema probleemina tõi Talvik sarnaselt Helmega välja Eesti Energiale monopoolse seisundi loomise. «Me kõik oleme kirunud taastuvenergiatasusid, mis on väga suured. Justkui taastuvenergiatootjad on üle kullatud. Aga täna teeme seaduseelnõu, kus me jätame selle ülekuldamise ainult Eesti Energiale,» märkis ta.

Reformierakonna nimel sõna võtnud Kristen Michal ütles, et kuigi fraktsioonis on neil selle eelnõu suhtes erinevaid arvamusi, tema toetab seda. «Neid põhimõtteid on kaalutud läbi erinevate koosseisude. Uue seaduse eripäraks on kindlasti see, et kõik need toetusskeemid oleks tarbija jaoks vähemkoormavad,» lausus Michal. 

Riigikogulane tõdes, et erakond ei toeta kindlasti kogu eelnõu – mõned mureküsimused said juba eelnevates sõnavõttudes ära märgitud –, küll aga kutsub ta seda siiski toetama.

Sotsiaaldemokraatide nimel sõna võtnud Jaanus Marrandi märkis, et uue elektrituruseaduse näol on tegemist hea näitega halvast seadusloomest. «Eelnõu on kokku pandud kolmest-neljast osisest – nagu pusle. Paraku pusletükid omavahel hästi ei haaku. Eelnõu esimese osa kohta, mis puudutab otseliine, on öelda ainult positiivset. See on majandusele ainult hea,» rääkis ta.

Ka märkis Marrandi, et sotsiaaldemokraadid jagavad üheselt arvamust, et on vaja minna üle vähempakkumistel põhinevale taastuvenergia toetusskeemile. «Probleemid algavad aga taastuvenergiatoetustest, eriti tuule taastuvenergiatoetustest. Ehk mis mahub vana skeemi alla ja mis mitte,» sõnas riigikogulane. 

Ta märkis, et sotsiaaldemokraatide hinnangul ei ole õigustatud selle seadusega kassaaparaadi loomine riigifirmale Eesti Energiale. «On vaja riigipoolset tunnetust vabale konkurentsile. Praegune eelnõu seda ei tee, seetõttu on selle eelnõu toetamine keeruline,» leidis Marrandi. Ta tunnistas, et ka sotsiaaldemokraatidel on mitmesuguseid arvamusi, aga tema isiklikult seda eelnõud toetada ei saa. 

Kohtus kõigi osapooltega

«Kaua tehtud, kaunikene võiks tõesti öelda selle kohta,» ütles seaduse eestkõneleja, majanduskomisjoni esimees Sven Sester (Isamaa), viidates eelpool kõnelenu väljendile. «Ma olen pidanud selle eelnõu juhtivmenetlejana läbirääkimisi erinevate osapooltega,» märkis riigikogulane.

Sestri sõnul korraldas majanduskomisjon «lugematu arvu kohtumisi väiksemates ringides ja suuremates ringides». «Kui mõelda selle peale, kas selle eelnõu menetlus on olnud kiire, kas see menetlus ei ole kaasanud huvipooli, kas selle info on salajane – ma ütlen ei, ei, ei,» lausus ta.

Viimased seitse-kaheksa aastat on seadust menetletud Sestri sõnul aga seetõttu, et selle taga on tugevad  huvid, kuna 74 miljonit eurot jagatakse toetusteks. «Kõikidel osapooltel on olnud võimalus kaasa rääkida, ei ole kõikide turuosaliste huve arvestatud, aga ükski seadus ei saagi olla selline, mis oleks ühe turuosalise huvides,» rääkis Sester.

Isamaa esindaja kinnitusel suurendab see seadus selgelt tarbijate huve ja Eesti konkurentsivõimet. «Osadel turuosalistel on huvi jätkata vana toetusskeemiga. Nende huvides on seda seadust täna mitte vastu võtta,» nentis Sester, loetledes seejärel üles kõik aspektid, mis räägivad seaduse vastuvõtmise poolt.

16 vastuhääle asemel 27 vastuhäält

Kella 15 ajal toimunud hääletuse tulemusel hääletas seaduse poolt 51 saadikut, vastu oli 27 ning kaks saadikut jäi erapooletuks. Seaduse vastuvõtmiseks oli nõutav poolthäälteenamus ehk selle poolt pidi olema rohkem saadikuid kui selle vastu.

 

Võrreldes nädal aega tagasi toimunud seaduseelnõu teise lugemisega, kui hääletusele pandud 11. seadusmuudatuse poolt oli 52 saadikut, vastu 16 ning üks saadik jäi erapooletekus -, oli nüüd oluliselt suurem osa saadikuid seaduse osas selgemale seisukohale asunud. 

Ka oli näha huvitavaid ümberjagunemisi seisukohtade osas. Kui eelmisel korral läbis seadus teise lugemise valdavalt tänu 19 Keskerakonna saadikule ning 20 Reformierakonna saadikule, siis nüüd oli Reformi toetus selgelt vähenenud. Poolt oli vaid 13 saadikut. Küll aga sai seadus lisaks 24 keskerakondlase, 10 IRLi saadiku ka nelja sotsiaaldemokraadi toetuse.

 

Kui teise lugemise ajal oli hääletusele pandud 11. muudatusettepaneku vastu 13 sotsiaaldemokraati ning 3 vabaerakondlast, siis sel korral tuli vastuhääli neljalt parlamendi erakonnalt.

 

Kui möödunud kolmapäeval jättis hääletamata 22 saadikut, siis nüüd oli neid ainult 13.

 
Tagasi üles