Reitinguagentuur S&P langetas Eesti Energia krediidireitingu väljavaate negatiivseks (2)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nelja Energia ostulepingu sõlmimine Paldiskis.
Nelja Energia ostulepingu sõlmimine Paldiskis. Foto: Eero Vabamägi

Kuigi alles märtsi lõpus tõstis rahvusvaheline reitinguagentuur Standard&Poor's Eesti riikliku energiafirma krediidireitingu väljavaate senise negatiivse asemel stabiilse peale, siis pärast Nelja Energia ostust teatamist on agentuur Eesti Energia krediidiväljavaate taas negatiivsele langetanud.

Pärast Nelja Energia ostuteate avalikustamist 29. mail on rahvusvahelised reitinguagentuurid vaadanud üle riikliku energiafirma Eesti Energia reitingud. 

Kuigi Moody's on jätnud 1. juunil väljastatud teate põhjal oma reitingu senisele tasemele (Baa3 stabiilne), langetas Standard&Poor's 30. mai seisuga Eesti Energia krediidireitingu väljavaate seniselt stabiilselt taas negatiivse peale. Stabiilse peale tõstis S&P Eesti Energia krediidireitingu väljavaate alles mõned kuud tagasi, märtsi lõpus.

Eesti Energia värsked reitingud
Eesti Energia värsked reitingud Foto: Kuvatõmmis

Kuigi reitingu enda jättis reitinguagentuur senise BBB tasemele, tähendab krediidireitingu väljavaate alandamine, et kuue kuu jooksul võib S&P langetada ka reitingut ennast BBB- tasemele. Reitinguagentuur põhjendab oma otsust sellega, et energiafirma võlakoormus suureneb tänu Nelja Energia laenude ülevõtmisele.

Ka märgib reitinguagentuur, et seni tehingu kohta avaldatud info põhjal on nad aru saanud, et selle rahastamise plaan ei ole veel täielikult paigas. Kusjuures seda, et Eesti Energia ei ole veel otsustanud, mida tehakse näiteks omandatava ettevõte Norra börsil kaubeldavate võlakirjadega, ütles pärast tehingu avalikustamist Eesti meedias ka energiafirma juht Hando Sutter.

Moody's põhjendab oma reitingu jätmist olemasolevale, stabiilsele tasemele peamiselt sellega, et Eesti Energia näol on tegemist riigile kuuluva ettevõttega, sellel on strateegiline tähtsus nii Eesti elektri- kui põlevkiviturule.

Viidates Eesti riigi A1 reitingule, ütleb Moody's ühtlasi, et nende hinnangus on arvestatud ka võimalus, et vajadusel annab Eesti riik ettevõttele erakorralist rahalist abi.

Küll aga tuleb silmas pidada, et kui kõrvutada kahe reitinguagentuuri näitajaid, siis Moody'se Baa-reiting annab tegelikult Eesti Energia krediidivõimekusele nõrgema hinnangu, sest see vastab S&P kategoorias reitingule BBB-.

Eesti Energial on krediidireitingud rahvusvahelistelt reitinguagentuuridelt Standard & Poor's ning Moody's alates 2002. aastast. Reitingutega antakse hinnang sellele, kui suur on tõenäosus, et võlausaldaja võib oma rahast ilma jääda.

Eesti suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia omanikud müüvad ettevõtte Eesti Energiale kokku 493 miljoni euro eest. Tehingu tulemusel kasvab Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni tuuleenergia portfell ligi kolmekordselt. Ühtlasi läheb umbes 84 protsenti Eesti tuuleenergia turust Eesti Energia kätte.

KOMMENTAAR

Tehing kasvatab Eesti Energia võlataset ajutiselt

Andri Avila, Eesti Energia finantsdirektor

On tavapärane, et reitinguagentuurid viivad selliste tehingute puhul läbi omapoolse analüüsi ning võtavad ettevõtte krediidireitingu vaatluse alla.

Võin siiski kinnitada, et kõik liigub vastavalt plaanile ning ajutise võlakoormuse kasvu ja sellest tulenevate võimalike tagajärgedega olime tehingut planeerides arvestatud. Tehing kasvatab ajutiselt Eesti Energia võlataset. Samas suureneb taastuvenergia tootmine ja väheneb kontserni finantstulemuste sõltuvust heitlikest CO2 emissioonikvootide turuhindadest.

Tehing ei mõjuta kontserni tegevusi muudes tegevusvaldkondades, sh jaotusvõrgu ning põlevkivi äris. Eesti Energia säilitab võimekuse ellu viia investeeringuid ning pikemas perspektiivis paraneb ka omanikule dividendi maksmise võimekus.

Eesti Energial on ostuks vajalik raha olemas (2018. a esimese kvartali lõpu seisuga oli ettevõttel vabu rahalisi vahendeid 337 mln eurot, lisaks on võimalik kasutusele võtta kuni 150 mln euro ulatuses likviidsuslaenulepinguid).

Nelja Energia olemasolevate laenude võimaliku refinantseerimise otsustame pärast tehingu lõpuleviimist. Oleme planeerinud kontserni täiendavate rahavajaduste katteks ka täiendava laenu võtmist, kui selleks vajadus tekib.

Ühtlasi kinnitan, et reguleeritud võrguteenusest pärineva rahaga ei finantseerita Eesti Energia kontserni teiste valdkondade ettevõtmisi, sh Nelja Energia omandamist. Ka Konkurentsiamet on hinnanud, et Elektrilevi täidab tegevusalade eristamise osas täielikult õigusaktides toodud nõudeid.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles