Mõru pill Rail Balticu vastastele: Euroopa Komisjon tahab oluliselt suurendada rahaeraldisi suurtele taristuprojektidele

Rail Balticu rööpapaarid lõpevad parimal juhul Leedu-Poola piiril, loetud tundidega Berliini ei saa. Foto: Urmas Luik

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku jätkata ELi uuel eelarveperioodil (2021–2027) kinnitada Euroopa Ühendamise Rahastu uueks eelarveks 42,3 miljardit eurot. Võrreldes käesoleva eelarveperioodiga tähendab see 47-protsendilist kasvu.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jaguneks väljakäidud 42,3-miljardiline eelarve järgmiselt: investeeringud üleeuroopalistesse taristuvõrkudesse transpordisektoris (30,6 miljardit eurot), energiasektoris (8,7 miljardit eurot) ja digitaalsektoris (3 miljardit eurot).

Komisjon soovib tugevdada aastatel 2021–2027 Euroopa ühendamise rahastu keskkonnamõõdet nii, et 60 protsenti rahastu eelarvest oleks suunatud kliimaeesmärkide saavutamisele. See aitab tugevdada energialiitu, täita Pariisi kokkuleppest tulenevaid ELi kohustusi ja kindlustada Euroopa ülemaailmset juhtpositsiooni kliimamuutuste vastases võitluses.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on transpordi-, energia- ja digitaalsektoreid paremini lõimida, et kiirendada CO2-heite vähendamist ja digiteerimist ELi majanduses.

Transpordisektoris toetab Euroopa ühendamise rahastu arukat, keskkonnahoidlikku, kaasavat, ohutut ja turvalist liikuvust. Näiteks aitab see kaasa transpordist tingitud CO2-heite vähendamisele, pidades esmatähtsaks keskkonnahoidlikke transpordiliike (nt raudteetransporti) ning alternatiivkütuste jaoks mõeldud laadimispunktide loomist.

Esimest korda toetab Euroopa ühendamise rahastu ka tsiviil- ja sõjalise ühiskasutusega transporditaristut (6,5 miljardi euro ulatuses). Eesmärk on kohandada Euroopa transpordivõrk vastavalt sõjalistele nõuetele ja parandada sõjalist liikuvust ELis.

Energiasektoris toetab uus Euroopa ühendamise rahastu tõelise energialiidu loomist ja energiasüsteemi ümberkujundamist, mis võimaldaks Euroopal jääda liidriks puhtale energiale ülemineku alal. Seepärast aitab asjaomane uus eelarveharu kaasa liikmesriikide koostööle piiriülestes taastuvenergiaprojektides, et edendada turuküpse taastuvenergiatehnoloogia strateegilist kasutuselevõttu.

Programmiga toetatakse jätkuvalt ka peamiste üleeuroopaliste võrkude taristuid, mis võimaldab energia siseturgu veelgi rohkem lõimida, suurendada piiri- ja sektoriüleste võrgustike koostalitlusvõimet, hõlbustada CO2-heite vähendamist ning tagada energiavarustuskindluse.

Üha suureneva nõudluse tõttu suure läbilaskevõimega võrkude ja taristu järele elektroonilise side valdkonnas pööratakse uue Euroopa ühendamise rahastu raames rohkem tähelepanu digitaalsele ühenduvuse taristule.

Nüüd on oluline jõuda ELi üldises pikaajalises eelarves ja selle valdkondlikes ettepanekutes kiiresti kokkuleppele, muidu häiriksid käimasolevaid suuremahulisi taristuprojekte tõsised viivitused. Transpordisektoris mõjutaks see olulisi raudteeprojekte, nagu Rail Baltic, Brenneri tunnel, Lyon-Torino, Evora-Merida jne.

Rail Balticu projekti raames tuleb suured ehitushanked kindlasti käivitada aastal 2021. See on viit miljonit Baltimaade elanikku hõlmava projekti lõpuleviimise seisukohast otsustava tähtsusega.