Eesti Energia hiigeltehingut soodustas seadusemuudatus

Vardari juht Thorleif Leifsen ja Eesti Energia juht Hando Sutter Nelja Energia ostulepingu allkirjastamisel eelmisel nädalal Paldiski tuulepargis. Foto: Eero Vabamägi

• Aastaga on seadusest ära kadunud vana toetusskeemi alla mahtumise lõppkuupäev.
• See võimaldab Eesti Energial ajatada Tootsi tuulepargi valmimist nii, et saaks maksimaalsel määral toetust.
• Selle arvelt saaks Nelja Energia tehingu 150-200 miljoni ulatuses kinni maksta.
• Kriitikast hoolimata võtab riigikogu tõenäoliselt uue elektrituruseaduse vastu.

Täna kolmandale lugemisele jõudva uue elektrituruseaduse ja Eesti Energia hiigeltehingu vahel on tõenäoliselt seos, mis võimaldas Eesti Energial Nelja Energia eest nii kõrget hinda maksta.

«Minu arvates võimaldas Eesti Energial maksta Nelja Energia eest konkurentidest oluliselt kõrgemat hinda elektrituruseaduse eelnõusse parlamendis tehtud muudatus, mille järgi ei ole Tootsi tuulepargil toetusskeemi alla mahtumiseks lõpptähtaega,» rääkis Postimehele protsessi lähemalt jälginud isik.

Ta selgitas, et kui aasta tagasi oli toona teise lugemise läbinud seaduseelnõus enne Euroopa Komisjoni käest riigiabiloa küsimist selgelt sees, et vana toetusskeemi alla mahtumiseks peab tuuleenergia projekti valmimise lõpptähtajana olema märgitud 31. detsember 2020, siis nüüd läheb kolmandale lugemisele eelnõu versioon, kus enne 2016. aasta lõppu olulisi kohustusi võtnud projektidelt on lõpptähtaeg kaotatud.

Eesti tuuleparkidest puudutab see eelkõige viimastel aastatel palju vaidlusi tekitanud Tootsi tuuleparki, mille puhul ei saa Eesti Energia enne midagi teha, kui kohtuvaidlus RMK enampakkumise tingimuste üle on selgeks vaieldud. Kohtuistung selles vaidluses on aga määratud alles 28. septembrile.

Muudatusega saab kontrollida Tootsi tuulepargi valmimist

Teatavasti paneb Eesti tuuleenergia turu paika toetuste maksmine tootmismahule kuni 600 GWh aastas. Tootsi tuulepargi plaanitav 150 MW võimsus ehk toodanguna ligi 450 GWh aastas moodustab kolmveerandi kogu Eesti turu mahust. «See tähendab, et Eesti Energia saab Tootsi valmisehitamise ajatamisega kontrollida, milline on ka kõigi teiste tuulikute toetusmäär,» märkis muudatusele tähelepanu juhtinud allikas.

Ehitades Tootsi tuulepargi valmis enne, kui Nelja Energia tuulikutel saab 12-aastane toetus läbi, alaneb toetusmäär kõigil. Ehitades aga hiljem, antakse just selle seaduseelnõusse sisse viidud muudatusega Eesti Energiale võimalus, et kui talle on kasulik, saab Tootsi tuuleparki ajatada nii, et 600 GWh piir ei saagi kunagi täis ja toetuse määr on kogu aeg maksimaalne 53,7 eurot/MWh.

Mitu allikat on kinnitanud, et Eesti Energia tegi teistest pakkumisel osalenutest ülekaalukalt suurema pakkumise. Teised kaks jäid suurusjärgus 50 ja 100 miljonit eurot maha.

Riiklik energiafirma andis eelmisel teisipäeval teada Eesti suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia ostust 493 miljoni euro eest. Selle sammuga kasvab Eesti Energia tütarfirma Enefit Green tütarettevõtte tuuleportfell peaaegu kolm korda ja Eesti Energia kätte liigub 84 protsenti Eesti tuuleenergia turust.

Mitu allikat on kinnitanud, et Eesti Energia tegi teistest pakkumisel osalenutest ülekaalukalt suurema pakkumise. Teised kaks jäid suurusjärgus 50 ja 100 miljonit eurot maha.

Küll aga pidid kõik teised Nelja Energia ostust huvitatud ettevõtted oma pakkumise koostamisel arvestama võimalusega, et Tootsi tuulepark ehitatakse valmis enne Nelja Energia tuulikute 12-aastast toetusmäära lõppu, 600 GWh piir saab poole aasta pealt täis ja toetuste rahavoog on kasinam.

«See seadusesse enne riigiabiloa taotlemist tehtud muudatus tekitaski olukorra, kus Eesti Energia oli ainus, kes sai Nelja Energia ostmisel arvestada maksimaalse rahavoo tasemega ja teistest oluliselt rohkem pakkuda,» rääkis muudatust märganud allikas, lisades, et seetõttu on elektrihinnad läbi kõrgema taastuvenergia tasu tarbijale kõrgemad.

Küll aga ei ole tegemist ainult ühe inimesega, kellele on see muudatus just värskelt teatavaks tehtud hiigeltehingu valguses teravalt silma jäänud.

Seda kinnitasid ka mitu teist allikat. «Elektrituruseadusega Eesti Energiale garanteeritavat eksklusiivset eelist Tootsi tuulepargi vanale toetusskeemile kvalifitseerumisel arvesse võttes tegigi Eesti Energia oma müstilise pakkumise kaugelt üle konkurentide hinna,» on näiteks veendunud ka tuuleettevõtja Andres Sõnajalg.

Tema sõnul luuakse elektrituruseaduse praegusel kujul vastuvõtmisega Eesti Energiale üksnes eelised monopoli suurendamiseks, sest seadus sätestab valikuliselt ka riigiabi loa sätteid, võimaldades muuhulgas Eesti Energial erinevalt teistest turuosalistest kvalifitseeruda Tootsi tuulepargis olemasolevaks tootjaks.

Tähtaeg, mille järel võiks Tootsi tuulepark hakata maksimummäära järgi toetust saama, on juristide hinnangul 2023. aasta. Selleks ajaks peaksid lõppema nii Eesti Energia enda kui ka Nelja Energia tuuleparkide toetusperioodid.

«Sõltumata sellest, kas see oli neil nii kavandatud või ei, võimaldas see olukord, mis oli seadusandlikul tasandil tekkinud, neil kohe teha ka pakkumise, mis ei ole teistele kättesaadav,» toonitas veel üks teemaga kursis olev allikas.

Tõenäoliselt läbib kolmanda lugemise

Veel mõni päev tagasi olid poliitikud üsna veendunud, et hoolimata sotsiaaldemokraatide üsna tugevast vastasseisust eelnõu 11. muudatusettepanekule – mis muuhulgas määratlebki olemasoleva tootja mõiste ja sisaldabki seda vastuolulist eelmise aasta kevadest pärinevat eelnõu –, läbib uus elektrituruseadus täna riigikogus kolmanda lugemise ilma suurema vastuseisuta.

Kui möödunud kolmapäeva eel otsisid sotsiaaldemokraadid võimalusi, et eelnõu teist lugemist katkestada, ei leidnud nende ettepanek koalitsioonipartnerite Keskerakonna ja Isamaa toetust.

Sotsiaaldemokraat Jaanus Marrandi sõnul oleks olukord neile ideaalne, kui seadusesse läheks sisse üks lause, mis sätestaks selgelt, et taastuvenergiaprojektil peab olema olemas ka ehitusluba, mida just vaidlusalusel Tootsi tuulepargil pole. «Selline tunne jääb, et seda ei tahetud meelega sinna sisse kirjutada, et anda just nimelt riigiettevõttele jätkuvalt õigus saada seda suurt toetust, mis tuleb kõik meie, tarbijate taskust,» märkis Marrandi.

Temagi jagab mõtet, et see on otsapidi seotud Nelja Energia tehinguga. «Ehk siis justkui kolmandik sellest Nelja Energia osturahast ehk 150–200 miljonit on taastuvenergiatoetus, mida Eesti Energia võiks saada, kui ta menetleb Tootsi tuleparki vana toetusskeemi järgi edasi,» kirjeldas Marrandi, kes on seda meelt, et tegelikult peaks konkurentsitingimused olema võrdsed.

Riigil pole ruumi omaloominguks
Timo Tatar
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja:
Tähtaeg 31.12.2016 tuleb sõna-sõnalt Euroopa Liidu keskkonnaabi suunistest. Varasem tingimus lõppkuupäevadega oligi Eesti tõlgendus sellest, mida Euroopa Komisjon ei aktsepteerinud ja nõudis, et me lähtuks sõna-sõnalt ELi keskkonnabi suunistest.
Need suunised sätestavad detailselt, mis juhtudel on projekt n-ö olemasolev ja kvalifitseerub vanasse toetusskeemi ning mis juhul on tegu uue projektiga, mida saab toetada vaid vähempakkumiste kaudu.
Ehk lihtsamalt seletades: taastuvenergia toetus on olemuselt riigiabi. ELi elektriturg on ühine. Seetõttu ei ole ühelgi riigil võimalust kujundada oma taastuvenergia toetusskeem oma parima äranägemise järgi.
Selleks on loodud ELi riigiabi maksmise suunised, mida tuleb taastuvenergia toetuste maksmisel järgida. Need suunised sätestavad ka vajaduse üle minna vähempakkumistel põhinevatele taastuvenergia toetusskeemidele, samuti tingimused, millisel juhul on tootjal õigus kasutada varem kehtinud toetusskeeme.
Riik, kes plaanib muudatusi oma taastuvenergia toetusskeemis, peab sellest teavitama Euroopa Komisjoni ning muudatuse heakskiitmisel väljastatakse riigile riigiabi luba.
Elektrituruseaduse eelnõu viitab Eestile väljastatud riigiabiloale ning ELi riigiabi maksmise suunistele. Omaloomingu järgi uute täiendavate välistavate tingimuste seadmiseks oma seaduses riigil ruumi ei ole.

Kuigi Postimeheni jõudis info, et pärast eelmist kolmapäeva on Reformierakond asunud pigem äraootavale seisukohale, tundub praegu, et erakond jääb oma seaduseelnõu toetavale seisukohale kindlaks. «Seda seadust on pigem vaja. Uus seadus on parem kui praegune olukord,» ütles erakonna juhatusse kuuluv Kristen Michal.

Üks mõistlik põhimõte on Reformierakonna poliitiku sõnul vähempakkumiste kehtestamine taastuvenergia ostmiseks. Ka on uue seadusega määratletud otseliini mõiste, mis võiks Michali sõnul hoida suurtel ettevõtetel elektrienergia pealt kokku. «Mina näen uues seaduses plusse. Olles olnud selle seaduse tegemise juures eri faasides, ma pigem toetan seda,» leidis ta.

Ettevõtja Andres Sõnajalg on aga veendunud, et nii seaduse tormaka vastuvõtmisega kui ka Nelja Energia ülemaksmise teel sillutab riik praegu teed oma ettevõtte monopolile viisil, mis on vapustanud nii siinset tuuleenergeetika kui ka kogu taastuvenergia turgu.

«Need tegevused koosmõjus hävitavad taastuvenergeetika turu Eestis täielikult,» leidis ta. Eesti Energia märkis teema kommentaariks vaid seda, et elektrituruseaduse muudatuste ettevalmistamist peaks kommenteerima majandusministeerium. «Meile teadaolevalt on muudatused tingitud ELi riigiabi loast,» teatas ettevõte.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter on korduvalt kinnitanud, et Nelja Energia eest ei makstud liiga palju.

Eesti Energiale kasulik muudatus
Seaduseelnõusse tehtud muudatus jätab Tootsi tuulepargi vana toetusskeemi alla.
Eelnõu sisu enne riigiabiloa küsimist 2017 kevadel:
«(3) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 22 sätestatud tingimus peab olema täidetud hiljemalt 2018. aasta 1. juulil, tuulest ja alla 50 kW netovõimsusega elektrienergia tootjate puhul hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril.»
Täna kolmandale lugemisele minev eelnõu 576 SE, kuhu liideti majanduskomisjoni 15. mai otsusega 290 SE koos antud muudatustega:
«(22) Vähemalt ühe megavatise elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest on tootjal õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetust, kui tootja on hiljemalt 2016. aasta 31. detsembri seisuga alustanud seda tootmisseadet puudutava investeerimisprojekti osas töödega vähemalt ühel järgnevatest viisidest:
1) alustanud elektrienergia tootmist või
2) alustanud seda investeeringut puudutavate ehitustöödega või
3) võtnud endale kindla kohustuse tellida seadmeid tootmisseadme rajamiseks või
4) võtnud mis tahes muu kohustuse, mis muudab selle investeeringu pöördumatuks;
seejuures ei loeta investeeringut pöördumatuks muutuvate kohustuste hulka tootmisseadme aluse kinnistu omandamist, lubade hankimist ega ettevalmistustöid.»
Allikas: PM