Starbucksi ühe ajastu lõpp

  • Juhi kohalt taanduv Howard Schultz võib asuda avalikku teenistusse.
  • Ettevõtte aktsiad langesid selle uudise järel enam kui 2 protsenti.

Starbucksi nõukogu esimees Howard Schultz paneb juuni lõpus ameti maha.

FOTO: DAVID RYDER/REUTERS/Scanpix

Selle kuuga lõpeb Starbucksi oluline ajastu, kui maailma suurima kohvikuketi juht, hing ja arhitekt Howard Schultz astub tagasi nõukogu esimehe kohalt ja lõpetab ettevõtte juhtimise.

36 aastaga, mil ta ettevõtet juhtis, tegi Schultz Seattle’is asuvast kuue kohvikuga röstimisfirmast maailma suurima kohvikuketi, millel on 77 riigis üle 28 000 kohviku.

Esmaspäeva hilisõhtul (meie aja järgi) töötajatele saadetud memos vihjas miljardär, et võib minna avalikku teenistusse, mis süvendas kuuldusi, et tal on kavatsus pürgida Ameerika Ühendriikide presidendi toolile.

«Ma mõtlesin mitme valiku üle, alustades filantroopia ja lõpetades avaliku sektoriga, kuid praegu olen kaugel teadmisest, mida tulevik tuua võib,» kirjutas Schultz memos.

Demokraatidel ei ole veel 2020. aasta presidendivalimisteks kandidaati, mistõttu liiguvad kuulujutud vähemalt tosinkonna nime kohta. Donald Trumpi edu valguses on räägitud võimalku kandidaadina mitmest ärikuulsusest, nagu telestaar Oprah Winfrey, investor Marc Cuban ja Howard Schultz.

Ehkki Starbucks ise on juba peaaegu poole sajandi vanune, on praegune kohvikukett see, mis ta on, just tänu Schultzile.

30. märtsil 1971 avasid inglise keele õpetaja Jerry Baldwin ja ajalooõpetaja Zev Siegl ning kirjanik Gordon Bowker Seattle’is esimese kohviku, mis sai Herman Melville’i romaani «Moby Dick» ühe tegelaskuju järgi nimeks Starbucks.

Schultz ise sattus Starbucksi turundusjuhiks 1982. aastal, kui ettevõte oli just avamas oma neljandat kohvikut. Ent ta lahkus sealt peagi, sest ei suutnud tollastele omanikele maha müüa oma arusaama kohvikuketist. Inspireerituna Itaalia kohvikukultuurist tahtis tema müüa espressot, toonased omanikud aga mitte.

1986. aastal lahkus ta Starbucksist, et luua oma kohvik, millele pani nimeks Il Giornale. Mõni aasta hiljem, 1987, ostis ta Starbucksi asutajatelt välja ning hakkas üles ehitama brändi, mis levis alguses üle Ameerika Ühendriikide, hiljem üle kogu maailma.

Schultz muutis ameeriklaste kohvijoomisharjumusi ning tõestas, et inimesed on valmis maksma kohvitopsi eest mitu dollarit.

1992. aastal läks Starbucks börsile ning aktsia tootlus on selle ajaga kokku kasvanud üle 200 korra, millega ta ületab isegi Apple’it. Ettevõte kasvas kiiresti ja sellest sai üks Wall Streeti populaarsemaid aktsiad. Kohati läks uute kohvikute avamine isegi liiga kiireks, mistõttu naljauudiste ajakiri The Onion sajandivahetusel ironiseeris: «Starbucks avas uue kohvipoe juba olemasoleva kohvipoe tualetis.»

Sajandivahetusel arvas ka Schultz, et tema töö on nüüd tehtud, astus 2000. aastal tegevjuhi kohalt tagasi ning pühendus muudele tegevustele: ostis Seattle’i korvpallimeeskonna ning värbas muusikuid Starbucksi kaubamärgi all ilmuvatel plaatidel esinema.

2007. aastal tuli aga suur tagasilöök. Osaliselt oli see tingutud majandusest, osaliselt aga ettevõtte vigadest, millest üks oli seesama liigkiire laienemine, aga ka kohviga mitte seotud müügi osakaalu paisumine ning kohviveskite vähesus. Just viimane on see, mis teeb kohvikust kohviku, kus inimesed kolmanda kohana peale kodu ja töökoha meelsasti aega veedavad.

2008. aasta alguses asus Schultz Starbucksi tagasi tegevjuhi kohale ja hakkas kohe ka hoogsasti muudatusi tegema.

Pidurdas kohvikute arvu kasvu Ameerika Ühendriikides, nõudis kohvikutöötajatelt külastajate soojemat tervitamist, peatas mitu kuluprojekti, nagu filmireklaamid, ning kaugenemise kohvimüügist. Hiljem hakkas kahjumlikke kohvikuid sulgema.

Möödunud aastal astus Schultz taas tegevjuhi kohalt tagasi, võttes endale aktiivse nõukogu esimehe rolli, ning keskendus ultra-premium-kohvikuketi Reserve loomisele.

26. juunil astub ta tagasi ka sellelt kohalt ning jääb nõukogu esimeheks. Investoritele see uudis eriti ei meeldinud. Aktsiate esimene reaktsioon järelturul oli enam kui kaheprotsendiline kukkumine.

Edaspidi jääb ettevõtte käekäik tegevjuhi Kevin Johnsoni kujundada. Starbucksi aktsia on viimased viis aastat seisnud üsna paigal ja kui midagi taas viltu hakkab minema, siis nüüd Schulz enam ettevõtet päästma minna ei saa.

-

Loo autor on Starbucksi aktsionär.

Tagasi üles