Kas kõrgepalgalise töökoha n-ö tükeldamine annab maksuvõidu? (4)

Kristi Malmberg
, majandustoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrge palgaga töökoha mitmeks löömisel ei pruugi olla suurt mõtet.
Kõrge palgaga töökoha mitmeks löömisel ei pruugi olla suurt mõtet. Foto: Oleksii Akhrimenko / PantherMedia / Oleksii Akhrimenko

Maksuameti hinnangul ei tasu kõrgepalgalise töökoha mitmeks madalamapalgaliseks tükeldamine ära.

Matemaatikadoktor Tiit Riismaa kirjutas nädalavahetuse Postimehes et uus maksusüsteem on toonud kaasa olukorra, kus 2000-eurose ameti saab lähikondlaste abil paberi peal neljaks 500-euroseks töökohaks jagada, mis võimaldab kogu palga maksuvabalt välja võtta. 

Maksuameti avalike suhete juht Rainer Laurits märkis, et töökoha «tükeldamine» ei muuda inimese maksukohustust, kuna maksuvaba tulu võetakse kokku n-ö kõikide tükkide ehk kõikide aastatulu hulka käivate sissetulekute pealt. «Kui sel aastal arvestatakse maksuvaba tulu rohkem kui kogusissetulek lubaks (näiteks 3 tööandja juures 500 eurot), siis järgmisel aastal tuleb vähem tasutud tulumaks ikkagi ära maksta.  Samuti on nn ühemehefirmade puhul probleemiks olnud pigem palga asemel dividendi maksmine kui fiktiivsete töökohtade loomine,» selgitas Laurits. 

Riisalu väitis oma arvamusloos, et üksikisiku tulumaks on olemuselt riigi ja ettevõtte vaheline asi, aga miskipärast on sellesse kistud ka töötajad. Inimesi maksud ei huvita. Neid huvitab ainult see raha, mille nad pärast maksude mahaarvamist kätte saavad – netosissetulek.

Laurits lisas, et võib olla tõsi väide, et inimesi huvitab ainult netosissetulek, kuid reeglina on palk siiski lepitud töötajaga kokku brutosummas. «See tähendab, et tööandjal puudub põhjus erinevaid skeeme otsida, nagu on artiklis viidatud,» ütles ta.

Küsimusele, kas on märgata seda, et on tekkinud rohkem madalama palgaga töökohti, vastas Laurits, et reaalsuses ei ole maksuamet kirjeldatud trende märganud. «Pigem näeme oma andmetest, et inimesed on kasutanud oodatust vähem maksuvaba tulu. Siin peab küll aga arvestama, et maksuvaba tulu on aastapõhine ja seega võivad inimestel olla lisatulud, mida amet enne veebruaris toimuvat füüsiliste isikute tulu deklareerimist ei näe,» rääkis Laurits.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles