/nginx/o/2018/02/11/7569077t1h8bbd.jpg)
Riigikogu liige Peeter Ernits avaldas Facebookis arvamust, et tselluloositehase eriplaneeringust loobumine võib riigile kaasa tuua seitsmemiljonilise kahjunõude.
Jama majas: kas tselluloositehasest loobumine läheks riigile maksma seitse miljonit? (45)
5. juuni 2018, 11:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suure tõenäosusega lõpetab valitsus homme tselluloositehase eriplaneeringu. Otsus tuleb raskelt: ei taheta ettevõtjaid peletada, pealegi võib see kaasa tuua seitsmemiljonilise kahjunõude,» jagas riigikogu liige Peeter Ernits oma mõtteid tselluloositehase eriplaneeringust Facebooki vahendusel.
Ka riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul on tõesti võimalik, et ettevõtjad hakkavad tehase eriplaneeringust loobumise korral riigilt kohtus raha nõudma, kuid Ernitsa öeldud summa on ministri arvates täiesti spekulatiivne. Ernitsa enda sõnul on neil aga Toompeal räägitud 5-7 miljonist.
«Riigi eriplaneeringu saab lõpetada nii riik kui ka ettevõtja. Kui otsuse teeb ettevõtja, on protsess lõppenud. Eri vestlustes on hinnatud, millised võivad olla protsessi käigus tekkinud ettevõtjate kulud, mida nad võivad, kuid ei pruugi kohtus riigilt nõuda,» selgitas Mäggi, tuletades meelde, et hetkel ei ole veel tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamise kohta ühtegi otsust vastu võetud.
«Samas usun, et kui riik teeb targa ja tasakaaluka otsuse, ei kaasne sellega ühtegi alust riigilt midagi nõuda,» sõnas minister.
Vandeadvokaat Leon Glikman kommenteerib eriplaneeringust taganemise õiguslikku poolt:
«Kuna ma ei tea nimetatud kaasuse asjaolusid, siis saan ma kommenteerida vaid väga üldisel tasandil. Eriplaneeringumenetluse eesmärgiks on välja selgitada, kas ja kuhu on tehas püstitatav. Planeeringumenetluse käigus tehakse kindlaks erinevad huvid ja keskkonnamõju. Mulle jääb isiklikult arusaamatuks, milleks on vajalik eriplaneeringu kiirkorras lõpetamine, kuna menetluse käigus pelgalt selgitatakse välja tehase püstitamise võimatus või siis selle võimalikkus.
Eriplaneeringu saab lõpetada planeerimisseaduses loetletud alustel, näiteks, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Ma pole teadlik, kas sellised välistused tegelikkuses eksisteerivad.
Mis puudutab kahjunõudeid, siis need sõltuvad konkreetsetest asjaoludest. Mulle pole teada, millised on olnud riigi ja huvitatud isikute kokkulepped, näiteks kas viimased on mingeid kulusid kandnud. Sellised nõuded on üldjuhul mõeldavad, kui kaebuse esitaja tõendab, et planeeringut lõpetav haldusakt on õigusvastane ja põhjuslikus seoses temale tekitatud kahjuga.
Planeeringumenetluste puhul on kahjunõue keerukam. Riigikohus on osundanud, et reeglina pole isikul õigustatud ootust planeeringule, mistõttu seesuguseid kahjunõudeid on üldjuhul raske, väga raske maksma panna. Õigusliku konstruktsiooni keerukus ei tähenda aga alati selle võimatust.»