Hiina majandushuvid tekitavad eurooplastes kõhedust

Hiina president Xi Jinping rahvakongressi istungjärgul Pekingis.

FOTO: NICOLAS ASFOURI / AFP / SCANPIX

Hiina välisinvesteeringute alushuvid pole teada, lausus Rootsi kaitseuuringute keskuse analüütik Jerker Hellström pühapäeval Lennart Meri konverentsil.

«Toimub palju asju (Hiina investeeringuid-toim), aga me ei tea, mis täpselt. Läbipaistmatust on palju,» lausus Hellström.

«See, mida Hiina tahab, on läbipaistev – tehisintellekti tööstuse (arendus), robootika, aeronautika... Samas puudub teadmine, millised on alushuvid, milline on rahastus ja loogika nende ostude taga.»

Hellströmi sõnul tahab Hiina saada paljudes valdkondades väga kiiresti juhiks. «See loomulikult hõlmab ka ostmist. Orgaaniliselt pole võimalik nende sihtideni jõuda,» lisas ta.

Hiina välisinvesteeringud on osa laiemast strateegiast, kuigi Hiina ametnikud seda ei tunnista, ütles Brüsseli mõttekoja Martens Centre poliitikadirektor Roland Freudenstein pühapäeval Tallinnas Lennart Meri konverentsil.

«Mõttekoda National Endowment for Democracy kasutas eelmisel aastal Hiina ja Venemaa tegevuse kohta terminit «terav jõud» (sharp power). See on midagi, mis aitab autoritaarsetel režiimidel avaliku arvamusega manipuleerida,» ütles Freudenstein arutelus, mis käsitles Hiina tegevust Euroopas.

«Kui rääkida Hiina välisinvesteeringutest, siis nende eesmärk on mõnel juhul kahtlemata riigi terava jõu siirmine,» lausus ta. «Kreeka pani veto ELi avaldusele Hiina inimõigusolukorra kohta pärast seda, kui Hiina firma sisuliselt ostis ära Piraeuse sadama.» 

Brüsseli mõttekoja esindaja sõnul näitab see, et Hiina saadab välisinvesteeringute kaudu sõnumi isegi ilma ametlike avaldusteta.

Freudenstein rõhutas investeeringute riiklike skriinimismehhanismide ja nende ELi tasandil koordineerimise tähtsust.

Tema sõnul kasutab Hiina samal ajal üha aktiivsemalt oma mõttekodasid ja ülikoole Lääne ühiskondades, piirates samal ajal Lääne vabaühenduste sidemeid oma kodanikuühiskonnaga. «Igasugune normaalne koostöö Hiina kodanikuühiskonnaga on võimatuks tehtud.» 

Tagasi üles