Ettevõtjad pöörduvad seaduse päästmiseks Euroopa Komisjoni poole

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tuuleettevõtja Raigo Sõlg

FOTO: Mihkel Maripuu

Kolmapäeval läbis riigikogus teise lugemise vastuoluline elektrituruseadus, mille puhul on nii valdkonna ettevõtjad kui esindusorganisatsioonid väitnud, et praegusel kujul vastuvõetuna kindlustab see Eesti Energia monopoli. Kuigi seaduse kolmas lugemine peaks toimuma juba 6. juunil, on ettevõtjaid, kes on otsustanud pöörduda Euroopa Komisjoni poole, et vildakas seadus läbi ei läheks.

Nimelt saatis tuuleenergiaettevõte ASi Raisner emafirma Adepte OÜ eile Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadile taotluse, kus palub anda hinnangu uude elektrituruseadusse sisse kirjutatud punktidele, mis puudutavad uue taastuvenergiaskeemi kehtestamist, ennekõike võrguettevõttele Eleringile sellega antavaid volitusi.

Tuuleettevõtjad on mures, et uue seadusega antakse Eleringile tulevikus piiramatu voli ehk blankovolitus otsustamaks, keda Elering näeb olemasoleva tootjana ja keda mitte. Sellest hakkab aga kehtima uue toetusskeemi kehtivus taastuvenergiaprojektile. Ka teeb ettevõttele muret, et tänasel kujul ei ole seadusse sisse kirjutatud ka Eleringi kui eraettevõtja kaalutlusõigust piiravaid tingimusi.

Eleringile piiramatu voli

ASi Raisner nõukogu liige Raigo Sõlg tõi mõned päevad tagasi Postimehele näiteks, et nii võib Elering otsustada, et kui ettevõtja on ostnud endale elektridrelli ja nn patsutaja pinnase tasandamiseks – või kas või lihtsalt esitanud tellimuse nende ostmiseks –, on ta juba tuuleparki rajamas ja olemasolev tootja. 

Olemasoleva tootja mõiste on iseäranis kriitiline võttes arvesse Eesti Energia Tootsi tuulepargi arendust, mis on juba 2016. aasta lõpust peatatud, kui eraettevõtjad viisid selle maa Eesti Energiale eraldamise küsimuse kohtusse. Nüüd vaieldakse kohtus Tootsi tuulepargi enampakkumise üle, istung on määratud 10. septembrile.

Ka juhtis Euroopa Komisjonile taotluse saatnud ettevõte tähelepanu sellele, kuidas viimasel kuul on elektrituruseaduse vastuvõtmises tohutuks kiirustamiseks läinud. «Protsess on väga kiire, isegi liigagi ja enam ei ole jäetud aega avalikuks aruteluks ettevõtjatega, keda see puudutab,» kirjutab Adepte OÜ eilses kirjas.

Lisaks neile läks Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadile eile kiri välja ka Eesti tuuletehnoloogia liidult, kes koondab enda alla tuuletehnoloogia arendajaid ja erasektori tuuleenergiatootjaid. Sarnaselt Adepte OÜga juhtisid nemadki tähelepanu piiramatule võimule, mille Elering võib uue seadusega saada olemasolevate tootjate määramisel.

Esindusorganisatsioonid äraootavad

Postimees kirjutas kolmapäeval, et muret 6. juunil riigikogus kolmandale lugemisele mineva elektrituruseaduse üle on väljendanud ka siinne taastuvenergia koda ning päikeseenergia assotsiatsioon. 

Taastuvenergia koda on avaldanud muret, et kuigi uus seadus kehtestab vähempakkumistel põhineva taastuvenergiaskeemi, ei määra ta selle täpseid tingimusi. Sarnaselt Adepte OÜga ei ole koda rahul sellega, et seadus ei loo õigusselgust olemasolevate projektide suhtes. Lisaks seadustatakse taas puidu masspõletamine Narva põlevkivielektrijaamades.

Koja juhataja Rene Tammist ütles pärast seaduseelnõu teist lugemist riigikogus, et nad veel arutavad järgmisi samme. «Kindlasti jätkame oma seisukohtade selgitamist. Võimalik on ka, et meie liikmed on isesisevalt juba astunud samme või kavandavad tegevusi,» rääkis ta.

Muret teeb uus seadus ka Eesti Päikeselektri Assotsiatsioonile (EPEA), mis koondab enda alla nii päikeseenergia lahenduste müüjaid kui tootjaid. Nemad leiavad, et sellega riigistatakse Eestis ka päikeseenergia turg ehk Eesti Energia kätte liigub sellega turg, kus neil seni on olnud üsna tagasihoidlikud tulemused ette näidata.

Küsimusele, kas assotsiatsioon plaanib enne järgmist kolmapäeva, kui seadus läheb kolmandale lugemisele, ka mingeid täiendavaid samme ette võtta, ütles selle juht Andres Meesak, et ilmselt mitte.

«Päikeseenergia osas seaduses otseselt mingit vastuolu riigiabiloaga, nagu tuule puhul ettevõtted näevad, ei ole. Päikese puhul on tegu poliitilise otsusega, mis on kooskõlas riigiabi loaga,» ütles ta. Meesaki sõnul riik lihtsalt otsustas ELi poolt antavat võimalust väikeste tootmisvõimsuste (alla 1MW) rajamist toetada siseriikliku otsuse alusel mitte kasutada ja viia sisse ilmselgelt ühte turuosalist soosiva oksjoniskeemi.

«Ega meil paraku muud polegi teha, kui leppida olukorraga ja suurema elektritarbimisega ettevõtetel kaob motivatsioon taastuvenergia lokaalsesse tootmisse investeerimiseks ja üks turuosaline saab raporteerida töövõite,» nentis päikeseenergia assotsiatsiooni esindaja.

Valitsuserakondade seas erimeelsused

Postimees kirjutas eile ka sellest, kuidas elektrituruseaduse teise lugemise ajal jagunesid valitsuserakonnad kolmapäeval toimunud täiskogu istungil eri leeri. Nimelt panid sotsiaaldemokraadid ühe 15 muudatusettepanekust eraldi hääletusele, olles ise ülekaalukalt selle vastu. 

Nii selle punkti kui eelnõu teise lugemise tervikuna päästis Reformierakond, kelle 20 saadikut hääletasid koos Keskerakonna 19 ja IRLi 12 saadikuga selle poolt.

Elektituruseadus ei ole esimene oluline küsimus, kus valitsuserakonnad on viimasel ajal eri leeri jagunenud. Mäletatavasti saadi riigikogus napilt hääled kokku kirikuraha jagamise eelnõu esimesel lugemisel, eriarvamusi tekkis tasuta ühistranspordi küsimuses.

Värskeim eriarvamus on seotud Tartusse plaanitava tselluloositehase eriplaneeringuga: kaks valitsuspartnerit (IRL ja SDE) leiavad, et Tartusse plaanitava tselluloositehase eriplaneering tuleks ümber vaadata. 

Tagasi üles