SUUR GRAAFIK: kui palju rohkem maksis Eesti Energia Nelja Energia eest võrreldes 25 sarnase tehinguga Euroopas?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eesti Energia sõlmis teisipäeval Paldiski tuulepargis Nelja Energia ostulepingu. Vasakult: Veiko Räim, Aavo Kärmas, Thorleif Leifsen ja Hando Sutter

FOTO: Eero Vabamägi

Pärast Eesti Energia ja Nelja Energia tehingu maksumuse avalikustamist on tekkinud suur diskussioon selle üle, kas Eesti Energia läks konkurente üle pakkuma või mitte. Postimehe käsutuses on 25 viimasel viiel aastal Euroopas tehtud tuuleenergiatehingu andmed, millest ilmneb, et Eesti Energia maksis Nelja Energia eest keskmisest hinnast veerandi võrra rohkem.

«Anonüümsetele allikatele tuginedes on meedias kultiveeritud ka ülemaksmise müüti Nelja Energia omandamise tehingu puhul,» ütleb Eesti Energia juht Hando Sutter täna Postimehe arvamusloos. Ta märgib, et selliste suurte tehingute puhul on pakkumise aluseks alati põhjalik analüüs, mille käigus võetakse huvipakkuv ettevõte mutriteks ja seibideks lahti.

«Loomulikult tegi ka Eesti Energia väga põhjaliku analüüsi ja pakkusime Nelja Energia eest mõistlikku hinna. Anonüümsetele allikate poolt mõnele ajakirjanikule ette söödetud väited, justkui oleks Eesti Energia pakkumine teisi kaks korda ületanud, on lihtsalt labane vale,» lisab Sutter.

Postimees on seni kirjutanud, et Eesti Energia pakkumine oli vähemalt 100 miljoni ehk viiendiku võrra kõrgem, kui teiste pakkujate oma. Ka oleme märkinud, et väidetavalt oli üks pakkumine kaks korda väiksem, kui oli Eesti Energia oma. 

Täna on Postimehe käsutuses aga põhjalikud andmed 25 viimastel aastatel Euroopas tehtud tuuleenergiatehingu kohta, kust ilmneb, et Eesti Energia maksis veerandi võrra kõrgemat hinda, kui on võrreldavate tehingute puhul keskmiselt makstud.

Vaata lähemalt juuresolevalt graafikult!

 

Teisipäeval ütles Hando Sutter Postimehele antud videointervjuus, et kindlasti ei pakkunud nad teistest pakkumisel osalenud ettevõtetest oluliselt kõrgemat hinda.

«Kui me vaatame neid tehinguid, mis on toimunud Euroopas ja siin ümberringi – kui me vaatame seda skaalat –, siis see hind, mis me nende varade eest maksime, ma arvan, et on üsna keskmine,» märkis Sutter. Küll aga tunnistas ta juba siis, et võib-olla oli neil, jah, võimalus teistest natuke rohkem maksta.

Võrdleb vanasid varasid uutega

Kui Postimees küsis kolmapäeval Eesti Energiast, mis täpselt olid need tehingud, millega Eesti Energia end võrdleb, ütles ettevõtte meediasuhete juht Kaarel Kuusk, et nad võrreldavad end mitme siin piirkonnas viimasel ajal olnud tehinguga.

«Näiteks Baltcap müüs 2016. aastal kaks töötavat tuuleparki Lietuvos Energijale EV/EBITDA (ettevõtte väärtus jagatud kulumieelse ärikasumiga) tasemel 9-10 ning 1,7-1,9 miljonit EUR/MW,» tõi ta ühe näitena välja.

«Teine näide: IKEA omandas Leedus 2017. aastal tuulepargi, kus 1 MW hinnaks kujunes 2,2 miljonit eurot. Nelja Energia omandamise puhul oli ettevõtte väärtuse ja kulumieelse ärikasumi suhteks 10,9 ja megavati hinnaks kujunes 1,7 mln eurot,» lisas Kuusk.

Eesti Energia meediasuhete juhi sõnul oli nende puhul oluline vahe vaid see, et lisaks juba olemasolevatele varadele (tuulepargid, koostootmisjaamad ja pelletitehas), omandas Enefit Green ka Nelja Energia arendusportfelli. «Eelnevalt toodud Baltcapi ja IKEA näite puhul omandati vaid juba töös olev vara,» märkis Kuusk.

Küll aga väärib märkimist, et piirkonna projektid, millega Eesti Energia end võrdleb, olid Postimehele teadaolevalt uued varad, kõrgema tootlusega ja pikema taastuvenergia toetuste perioodiga, samas kui Nelja Energia parkide keskmine vanus 2017. aasta majandusaasta andmetel on umbes 9 aastat. Lisaks on IKEA tuntud üleostja, jäädes tavaliselt tuuleparkide tehingutega miinustesse.

Samuti tuleb arendusprojektide puhul tuleb arvesse võtta seda, et need ei ole varad, mis juba toodaksid midagi, neisse tuleb veel korralikus mahus investeeringuid teha enne, kui nad üldse hakkavad midagi tootma. 

Kui võtta näiteks kas või Hiiumaa rannikule rajatav Loode-Eesti meretuulepark – millest peaks tulema Eesti esimene meretuulepark –, siis seal pole veel ehitusegagi alustatud. Veelgi enam, üle kümne aasta on vaieldud selle üle, et detailplaneering paika saada, praegu on veel KMH poolik. Ühtlasi käivad kohtuvaidlused Hiiu Tuulega seoses osade mõjutatud alade looduskaitsealaks tunnistamisega.

Esitati 50 ja 100 miljoni väärtuses väiksemad pakkumised

Kui oma 19. aprilli loos, kus rääkisime esimest korda Eesti Energia võimalikust huvist Nelja Energia ostu vastu, kirjutasime, et tehingust huvitatuid oli mitu ja toona oli meil andmeid viie pakkuja kohta, esitas tänaseks täpsustunud andmetel 20. aprilliks pakkumise kolm ettevõtet. 

Postimees kirjutas teisipäeval juba Briti investeerimisettevõttest Ancala Partners, kes sarnaselt Eesti Energiaga Nelja Energia ostuks pakkumise tegi.

Kolmas pakkumise esitaja oli meie andmetel Leedu rahvuslik energiaettevõte Lietuvos Energija. Teise kahe ettevõtte pakkumine jäi tänaseks täpsustunud info kohaselt Eesti Energia pakkumisest 50 ja 100 miljoni euro võrra alla.

Kuigi Eesti Energia juht Hando Sutter on avalikkuses väitnud, et oli ka neljas, Eesti Energia pakkumisest kõrgem pakkumine, siis Postimehele teadaolevalt seda ei olnud.

Ka on meil infot, et juba pakkumise tingimustes oli hinnale suur rõhk pandud, kuigi Nelja Energia enamusomaniku Vardari juhi kinnitusel valisid nad Eesti Energia pakkumise välja, arvestades lisaks tehingu maksumusele ka muid neile soodsaid tingimusi.

Tagasi üles