Eesti Pank: Eesti majandusel on probleeme (6)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitussektor on üks neist, millel läheb praegu väga hästi.
Ehitussektor on üks neist, millel läheb praegu väga hästi. Foto: Elmo Riig / Sakala
  • Majanduskasvu toetavad soodne rahapoliitiline keskkond ja eelarvepoliitika.
  • Eesti majanduskasvu võib muuhulgas pidurdada suurenenud ebakindlus Itaalias.
  • Eratarbimine ja eksport kasvasid aeglaselt.
  • Vabu ressursse, mille arvelt kiirelt kasvada, on jäänud Eestis vähemaks.

Kuigi tänavu esimeses kvartalis majanduskasv aeglustus, näevad analüütikud siiski kasvuaegade jätkumist. Siiski hoiatab Eesti Pank probleemide eest Eesti konkurentsivõimes.

Statistikaameti andmetel kasvas majandus esimeses kvartalis võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga 3,6 protsenti. Esimese kvartali majanduskasv oli aeglasem, kui näitasid lühiajalised prognoosimudelid.

Eesti Panga analüütik Kaspar Oja ütles, et majanduskasvu aeglustumine oli esimeses kvartalis Euroopas laiapõhjaline ja seda on põhjendatud teguritega, nagu pikale veninud gripilaine, streigid jms. «Eestis mängib majanduskasvu aeglustumise juures rolli see, et majandus on juba jõudnud kõrgkonjunktuuri seisu ning vabu ressursse, mille arvelt kiirelt kasvada, on jäänud vähemaks,» nentis Oja.  

Oja sõnul on majanduskasvu jätkumiseks  vaja tugevdada konkurentsivõimet. «Nõudluspoolel kahanesid investeeringud ja investeeringute suhe SKTsse vähenes alla 20 protsendi. Sellest väiksem on investeeringute ja SKT suhe alates 1995. aastast olnud vaid 2010. aasta esimeses kvartalis,» märkis Oja. «Nõrk oli ka ekspordi ja eratarbimise kasv.»

Oja lisas, et tegevusalati oli pilt mõnevõrra optimistlikum: töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv ületas majanduskasvu ja ehituse pea 20-protsendiline kasv osutas ka investeerimisele.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis, et aasta alguses jõustunud maksumuudatustega pole kiirenenud netopalgakasv eratarbimisele  veel olulist mõju avaldanud. Eratarbimine kasvas 2,8 protsenti, mis oli suurusjärgus sama, mis möödunud aasta teisel poolel. Samas pidurdab Merstina sõnul eratarbimise kasvu alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimise üha suurem langus. Selle kaubagrupi tarbimise langus vähendab majanduskasvu esialgsete arvestuste järgi lausa 0,4 protsendipunkti. Alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimine on langenud juba 5 aastat järjest ning viimastel kvartalitel on see süvenenud.

Kaspar Oja sõnul võib aeglase eratarbimise kasvu taga olla osaliselt see, et aktsiisitõusude tagajärjel on eratarbimist lühiajaliselt keeruline mõõta – raske on eristada, kui palju on vähenenud välismaalaste ostud Eestis ja suurenenud eestlaste ostud välismaal. Samuti jäi esimeses kvartalis loodetust väiksemaks oodatud tulumaksureformi mõju tarbimisele. Tulumaksuvaba tulu suurenemine oleks pidanud tarbimise kasvu kiirendama, kuid tõenäoliselt avaldub see mõju järgmistes kvartalites.

Oja lisas, et vaatamata sellele, et esimese kvartali majanduskasv jäi paljudes riikides ootustele alla, oodatakse lähiaastatel mõõduka majanduskasvu jätkumist. Kuigi ettevõtete ootused arengule Eestis on alates aasta algusest vähenenud, osutavad need mõõdukalt kiire majanduskasvu jätkumisele vähemalt lähikuudel.

Samas on suurenenud majanduse järsu aeglustumise oht ja majandust mõjutavad riskid on pigem negatiivsed. Nende hulgas on nii väliseid riske, nagu Itaalias järsult suurenenud ebakindlus ja vabakaubanduse piiramisega seotud probleemid, aga ka kohalikud ohud, nagu konkurentsivõime langus, rääkis Oja.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et majanduskasvu aeglustumine oli ootuspärane, kuna möödunudaastane 5 protsendi lähedane majanduskasv oli tublisti üle potentsiaali ehk ületas jätkusuutlikkust arvestades oma jõukohast kasvu. «Tööjõupuudus on ettevõtete jaoks üha tõsisem majandustegevust piirav tegur,» nentis Mertsina. Ta lisas, et sellises olukorras võimaldab ettevõtete käibekasv ka tööjõukulusid kasvatada.

Mertsina sõnul on varasemate aastate liigkiire tööjõukulude kasv aga tõstnud need ettevõtete käibe suhtes väga kõrgele ning see halvendab jätkuvalt nende kulupõhist konkurentsivõimet. «Tööjõu tootlikkus küll kasvas esimeses kvartalis, kuid see jäi tugevasti alla tööjõukulude kasvule, mistõttu ühe ühiku kauba või teenuse tootmine on muutunud üha kallimaks,» ütles Mertsina. 

Mertsina nentis, et Eesti ettevõtete ekspordi kasvatamise ootused ongi sel aastal oluliselt halvenenud. Küll ei saa seda öelda nende tootmise kasvatamise lähiaja väljavaate kohta, mis on aina paranenud, lisas ta. 

Swedbanki prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 3,9 protsenti. Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi juunis.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles