FOTO: Sõerd avastas riigieelarvest kummalise eraldise Eesti Energiale, ministeerium palub eksituse pärast vabandust
Täiendatud kell 14.31!

Aivar Sõerd

FOTO: Liis Treimann

Riigikogu liige ja rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd tegi selle nädala Eesti Energia tehingu-uudise valguses uurimistööd ja leidis riigieelarvet sirvides kulurea, mida seal eelarve menetlemise ajal tema mäletamist mööda ei olnud. Rahandusministeeriumi selgitusel oli tegemist riigieelarve seletuskirja sattunud eksitusega, mis on aasta alguses parandatud.

«Sellel nädalal on palju juttu olnud Eesti Energiast. 2018. aasta riigieelarvet sirvides leidsin sellise asja. Eelarveseaduse seletuskirja andmetel peaks riik tänavu Eesti Energiasse suunama 215 miljonit eurot,» kirjutas reformierakondlasest riigikogu liige, endine rahandusminister Aivar Sõerd täna sotsiaalmeedias.

Ühtlasi märkis ta, et talle ei meenu, et riigieelarve menetlemise ajal oleks räägitud sadade miljonite eurode suunamist Eesti Energiale. Ka ütles riigikogu liige, et asja uurima asudes sai talle ilmseks, et seletuskirja number on mingil ajal ära muudetud.

Riigikogu liige avastas riigieelarvest arusaamatu eelarvenumbri.

FOTO: Aivar Sõerd

Sõerd märkis, et rahandusministeeriumi andmetel pidavat õige number olema vähemalt kümme korda väiksem ehk 20 miljonit eurot. «See summa suunatakse tänavuse riigieelarvega Eesti Energiale. Selgituseks on märgitud aktsiakapitali suurendamine,» selgitas ta.

Kristina Haavala rahandusministeeriumi pressiosakonnast kinnitas, et õige summa on tõepoolest 20 miljonit. 

«Riigieelarves ehk õigust loovas dokumendis on Eesti Energiat puudutavate finantsvarade soetuse all märgitud 20 miljonit eurot ja mitte 215 miljonit eurot, mis oli võimaliku investeeringuna märgitud varasemasse riigi eelarvestrateegiasse mitme aasta peale kokku,» sõnas ta.

Haavala sõnul oli 2018. aasta riigieelarve seletuskirja varasemas versioonis tegemist eksitusega, mis parandati aasta alguses ja mille pärast palub ministeerium vabandust. 

Ühtlasi selgitas ta, et tegemist on riigi ettevõtetesse plaanitavate finantsinvesteeringutega, mida tehakse igal aastal riigi äriühingute ja sihtasutuste jaoks vastavalt valitsuse otsustele. «Rahasid planeeritakse finantseerimistehinguteks selleks, et ettevõte saaks kasvada ja hiljem suuremat dividendi maksta,» märkis Haavala.

Küll aga ei selgu riigieelarve seletuskirjast, mille jaoks eraldis täpselt mõeldud on. «Jälle tuli asja eraldi uurida. Selgus, et rahaeralduse eesmärk on Eesti Energia suuremate investeeringute toetamine. Nendeks on Tootsi tuulepark ja põlevkivigaasist bensiini eraldamine,» rääkis Aivar Sõerd.

Ta lisas, et tema jaoks on arusaamatu, miks peaks ka 20 miljonit riigiettevõttele eraldama. «20 miljonit eurot on väga suur summa. 20 miljonit eurot tõmmati tänavusest eelarvest maha näiteks Tallinna Linnahallile algselt kavandatud investeeringust,» nentis Sõerd.

Seejuures väärib märkimist, et tegelikult ei saaks ega ka tohiks Eesti Energia ega Eesti riik sellel aastal Tootsi tuulepargile investeeringuid teha, kuna Tootsi tuulepargi suhtes on praegu käimas kohtuvaidlus, kus eraettevõtjatest tuuleenergia tootjad vaidlustasid RMK enampakkumise tingimused.

Märtsis otsustas kohus jätta Eesti Energia kui kolmanda osapoole sellest kohtuvaidlusest üldse kõrvale. Ka ei tundu, et enampakkumises sel aastal üldse mingi tulemuseni jõutakse, sest kohtuistung selles vaidluses on määratud alles 10. septembriks.

Haavala sõnul oli tegu vahenditega Eesti Energia suuremate investeeringute finantseerimise toetamiseks, kui selline vajadus peaks tekkima.

«Mis puudutab eelarvesse vahendite planeerimist, siis 2018. aasta eelarve tegemise ajal oli teadmine, et Tootsi tuulepargi enampakkumine leiab aset ning Eesti Energial oli kavas selles ka osaleda,» rääkis ministeeriumi pressiesindaja, miks juba arvestati investeeringuga kohtuvaidluse tõttu seisma pandud tuuleparki.

Meeldetuletuse korras olgu öeldud, et riigiettevõttena kuulub Eesti Energia just rahandusministeeriumi valitsusalasse.

Tagasi üles