/nginx/o/2018/05/31/7872620t1hcd4f.jpg)
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) suurenes 2018. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6 protsenti, teatab statistikaamet. Tänavu I kvartalis oli SKT jooksevhindades 5,7 miljardit eurot.
Aasta alguses majanduskasv aeglustus
31. mai 2018, 08:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT jäi võrreldes eelmise kvartaliga samale tasemele (langus 0,1 protsenti). Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT aga 3,8 protsenti.
Majanduskasvu peamisi eestvedajaid oli viiendat kvartalit järjest ehituse tegevusala. Sellele järgnes veondus ja laondus, mille osa majanduskasvus oli viimase kuue aasta suurim. Majanduskasvu andsid märkimisväärse osa ka töötlev tööstus ning info ja side. Ainsana pidurdas märgatavalt majanduskasvu põllumajandus, metsandus ja kalandus.
Aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, 2014‒2018
Sisenõudlus suurenes I kvartalis 4,4 protsenti. Eelmise aasta lõpus aeglustuma hakanud investeeringute kasv hakkas I kvartalis vähenema, sest kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes kaheksa protsenti. Peamiselt oli selle languse taga mittefinantsettevõtete investeeringute vähenemine transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Eratarbimine suurenes 2,8 protsenti ja püsis eelmise aasta teise poole kasvutempos.
Kaupade ja teenuste ekspordi kasv aeglustus I kvartalis märgatavalt. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes see vaid 0,9 protsenti. Selle peamine põhjus oli kaupade ekspordi vähenemine. Enim mõjutas seda kütuste ja kemikaalide väljavedu. Kaupade ja teenuste import kasvas I kvartalis ning suurenes 5,4 protsenti. Enim toetas seda mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning mitmesuguste masinate ja seadmete sissevedu. Netoekspordi osatähtsus SKTs oli I kvartalis 0,8 protsenti.
Kui hõivatute arv I kvartalis suurenes, siis töötatud tundide arv veidi vähenes. Seetõttu suurenes tootlikkus tunni kohta SKTst märgatavalt kiiremini – 6,2 protsenti. Tootlikkus hõivatu kohta kasvas aga 2,8 protsenti. Tööjõu ühikukulu suurenes esimeses kvartalis 5,5 protsenti.