Graafik: Eesti Energia paneb megatehinguga tuuleturule käpa peale

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virtsu tuulepark.
Virtsu tuulepark. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Kui Balti riikide regulaatorid annavad Eesti Energiale loa osta Nelja Energia, liigub tervelt 85 protsenti Eesti tuuleenergia turust riikliku energiakontserni kätte. 

Eestis on praegu Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmetel püsti 139 töötavat tuulikut. Eesti Energia tütarfirmale Enefit Green kuulub sellest 49 tuulikut, mille tootmisvõimsus on 112,25 megavatti. Eesti suurimale tuuleenergia tootjale Nelja Energia ASile kuulub 60 tuulikut võimsusega 149,65 megavatti.

 

Kokku on Eesti tuuleparkide võimsus pea 310 megavatti. Kahe suure energiafirma koondumine tähendaks 85 protsendilise turuosaga riikliku tuulemonopoli teket, kus erasektori ettevõtetel jääb vaid statisti roll. Ka riiklike tuuleenergia toetuste koore riisub tulevikus Eesti Energia taastuvenergiafirma Enefit Green.  

 

Terendav olukord pahandab arusaadavalt ülejäänud tegijaid. Nii kirjutas näiteks tuuleenergiatootja, Eleon ASi juht Andres Sõnajalg möödunud nädalal Postimehes, kuidas Eesti Energia mahitusel on Sõnajalgade Aidu tuulepargi rajamisele kriips peale tõmmatud. Samuti tõi ta välja, kuidas riik üritas Eesti Energiale turuhinnast kordi odavamalt kätte mängida Tootsi tuulepargi kinnistut.

«Riik ei pea sekkuma maksumaksja rahaga majandusvaldkondadesse, kuhu on eraettevõtjatel huvi panustada – see jätab meie ärikeskkonnast äärmiselt halva mulje ja tapab ettevõtlust. Eesti Energia asub loetletud sammude tulemusel kontrollima kogu turgu ja keegi teine enam midagi teha ei saa,» kirjutas ta.

Nelja Energia omandamist on kritiseerinud ka Reformierakonna juht Kaja Kallas. Ta kirjutas oma blogis, kuidas tehingu tagajärjel kaovad Eestis väikesed taastuvenergia ettevõtted ja kuidas energiaalase tõe monopol liigub Eesti Energia käes.

Samuti maksis Eesti Energia ettevõtte eest Postimehe andmetel konkurentidest mitu korda kõrgemat hinda. Selle taga on Kallase sõnul see, et riigifirma varade portfellis on ka jaotusvõrgu varad, mille risk on teatavasti 0 protsenti. Erafirmadel sellist luksust pole.

«Advokaadina nägin juba 10 aastat tagasi mitme projekti juures, kuidas Eesti Energia tuli pakkuma selgelt rohkem, kui ükski erasektori ettevõtja pakkus. Ometi on see ju kokkuvõttes maksumaksja raha, mida selliselt kulutatakse. Vägisi tekib tunne, et riigile kuuluv ettevõtja saab alati ajada käe riigi näiliselt lõputusse rahakotti ja raha ei loeta nii, nagu seda erasektori ettevõtjad teevad,» leidis poliitik.

Eesti Energia: oleme tilluke tegija

Eesti Energia kommunikatsioonijuht Kaarel Kuusk ütles, et nad ei tõuse Eesti taastuvenergia turu monopolistiks, kuna sellist nähtust nagu Eesti tuuleenergia või taastuvenergia turg polegi üldse olemas.

Tema sõnul on Eesti üks osa elektrikaablitega väga hästi ühendatud Baltikumi ja Põhjamaade ühisest elektriturust, mille maht on 400 teravatt-tundi. «Kui Nelja Energia ühineb Eesti Energiaga, siis selle mõju regionaalsele ja avatud elektriturule on marginaalne,» lisas ta.

Eile tehti avalikuks, et Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green ostab norrakatele kuuluva taastuvenergiaettevõtte Nelja Energia. Tehing läks maksma 493 miljonit eurot, mis teeb sellest Eesti suuruselt kolmanda müügitehingu.

Nelja Energia 100-protsendilise osaluse eest makstav tasu on 289 miljonit eurot. Lisaks võtab Enefit Green üle Nelja Energia laenud 204 miljoni euro ulatuses (2017. aasta lõpu seisuga). 

Tehingule peavad oma õnnistuse andma ka Balti riikide konkurentsiametid.

Kas konkurentsiamet annab Eesti Energiale rohelise tule?

Vastab konkurentsiameti peadirektor Märt Ots:

Ma ei saa seda praegu öelda, kuna me pole isegi veel ametlikku koondumise taotlust kätte saanud. Enne kui me pole seda taotlust läbi töötanud, ei saa me ka hinnangut anda.

Iga selline suur tehing on konkurentsiameti jaoks kahtlemata keerulisem kui väike tehing. Nii suuri tehinguid Eestis iga päev ei toimu. Lisaks on Nelja Energial varad ka Lätis ja Leedus, mistõttu tuleb nende riikide regulaatorite nõusolekud saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles