Sester selgitab kirgede möllu elektrituruseaduse ümber

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester.

FOTO: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester selgitas, miks uus elektrituru seadus ettevõtjate poolt nii palju kriitikat on pälvinud.

Rida elektritootjaid on kriitilised täna riigikogus teisele lugemisele esitatud uue elektrituruseaduse suhtes, kuna nende hinnangul ei lahenda see praeguseid probleeme, vaid kindlustab üksnes Eesti Energia monopoli.

Ettevõtjad pole rahul nii liiga rutaka eelnõu menetlusega kui ka eelnõu sisuga. Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester kinnitas Postimehele, et ettevõtjate ettepanekuid on arvesse võetud.

Miks uus elektrituru seadus nii tugevat vastasseisu tekitab?

Käesolevaks aastaks prognoosib Elering taastuvelektri- ja koostootmise toetusena välja maksta 74,5 miljonit eurot. Mõistetavalt on sellise mõjuga eelnõu osas tulised diskusioonid ning eriarvamused. See on igati loogiline. Majanduskomisjon on kõigi seisukohtade ning eriarvamustega tuttav ning poolt ja vastuargumendid ära kuulanud. Ja kuulanud rohkem, kui üks kord. Eelnõud on lähtuvalt nendes ka täiendatud. Paraku ei ole alati võimalik kõigis küsimustes täielikku konsensust huvigruppidega saavutada. Mis on kindlasti tähelepanuväärne, on see, et majanduskomisjon võttis vastu kõik otsused konsensusega - nii muudatused kui ka seaduse edasise menetlemise. Ühine seisukoht oli nii koalitsioonil kui opositsioonil ja see näitab, et teema on olnud arutlusel ja läbiräägitud võimalikult laiapindselt.

Miks otsustasite komisjoniga täiskogu ette viia seaduseelnõu, mille seisuga 8. mail toimunud istungil olid ettevõtjad ilmselgelt rahulolematud ja mille puhul nad ütlevad, et tänini ei ole ühtegi nende tagasisidet ega soovitust eelnõusse sisse viidud?

Erimeelsusi põhjustavad teemad on majanduskomisjonile tuttavad ning korduvalt läbiarutatud. Poolte argumendid on teada ning lõpuks on vaja langetada ka otsused. Taastuvenergia toetuse näol on tegemist riigi sekkumisega, et suunata elektritootmises puhtama ja efektiivsemate lahenduste suunas. Igasugune riigi sekkumine on suure tõenäosusega viisil või teisel riigiabi. EL liikmesriigina ning ühisel energiaturu osalisena on sellise abi maksmine, võrdse konkurentsi tagamis eesmärgil, üsna detailselt reguleeritud Euroopa Liidu keskkonnaabi suunistega. Need suunised seavad ka Eestile oma toetusskeemi kujundamisel selged raamid. Paljud täna kirgi kütvad küsimused on seetõttu sellised, kus liikmesriigil tegelikult suurt valikuvõimalust ei olegi. Järgime oma taastuvenergia toetusskeemi puhul väga detailselt seda, mis on lubatud riigiabi suuniste ning Eestile väljastatud riigiabi loaga.

Kindlasti ei vasta tõele, et ettevõtjate ettepanekuid ei ole arvesse võetud – nii on vastu tulles tootjatele tehtud väikestele (50kw-1mw) elektritootjatele eraldi toetusskeem, väga väikesed tootjad (kuni 50kw) on omavahel konkureerimisest sootuks vabastatud. Ettevõtjate ettepanekul on muudetud paindlikumaks statistikakaubanduse võimalike tulude kasutamine. Ettevõtjate soovil on täiesti uue käsitluse saanud suletud jaotusvõrk. Keskkonnaorganisatsioonide muredest lähtuvalt on seatud lisatingimusi puidu kasutamisele suurtes põletusseadmetes jne.

Kuidas kommenteerite väidet, et täna riigikokku minev eelnõu sisaldab tingimusi, mis üksnes kindlustavad Eesti Energia monopoolset seisundit Eesti elektriturul (nii piirkonna elektritootja kui müüjana)? Siinjuures peetakse silmas Eleringile blankovolituse andmist, Tootsi tuulepargi projekti kuulutamine olemasolevaks projektiks, alla 1MW võimsuste puhul oksjonite korraldamine, kus edaspidi ainult EE kvalifitseeruks, jne.

Elering on Eestis taastuvenergia toetuste makseagentuur. Ta on seda rolli täitnud juba 10 aastat ning oma tööga eeskujulikult hakkama saanud. Elering lähtub toetuse maksmisel kehtivast regulatsioonist, EL keskkonnaabi suunistest ning Eestile väljastatud riigiabi loast.  Majanduskomisjon ei saa ühte tootjat oma suva järgi turult eemale tõrjuda, ega teha talle ka soodustusi. Vastasel juhul oleks tegu keelatud riigiabiga, (mis kuulub tagamisemaksmisele), kas siis neile kes võidavad ühe tootja turult eemaldamisest või siis sellele tootjale, kes saab regulatsiooniga soodsama erikohtlemise osaliseks.

Miks on järsku selle eelnõuga tohutuks kiirustamiseks läinud ja miks info jõuab osapooltele viimasel hetkel? Mul on kindlaid andmeid, et 8. mail ettevõtjatega toimunud majanduskomisjoni istungi kutse läks välja napilt kaks tööpäeva enne ehk 4. mail. Ka nüüd jõudis viimane eelnõu versioon veebi alles eile, andes väga vähe aega sellega tutvumiseks.

Eelnõu on suures osas ikkagi seesama, mille osas peeti tuliseid debatte juba aasta tagasi elektrituruseaduse eelnõud 290SE menetledes. Elektrituruseadust on arutatud ilma liialdamata alates 2012. aastast. Majanduskomisjon on sellel teemal pidanud aastate jooksul palju koosolekuid. Taastuvenergia sektorile on vaja anda kindlust edasiste tegevuste planeerimiseks. Lõputud diskusioonid Riigikogus seda ei anna. Igasugune poliitiline määramatus / regulatiivne risk muudab siinsete projektide arendamise kallimaks. Taastuvenergia sektor vajab arenguks töörahu. Riigikogu peab lõpuks ikkagi otsuseid langetama. 

Kas te seda ei karda, et siin hakatakse õiguspärase menetluse nõuetega kogu asja lõpuks kohtus protsessima?

Loomulikult on igal indiviidil õigus pöörduda kohtusse teda häirival teemal. Majanduskomisjon on töötanud selles küsimuses poliitilise konsensuspõhimõttega (mis ei ole tihti tavapärane arvestades koalitsioonide ja opositsioonide vastasseise), pikaajaliselt ja avatud inforuumis kõigile osapooltele.

Tagasi üles