Jüri Ratase maksureform tööandjaid ei aidanud

Vasakult: Jaanus Vihand, Meelis Einstein, Felix Mägus.

FOTO: Erakogu

Eesti ettevõtjate hinnangul kasvavad töötajate palgad «hullu raginaga» edasi. Leevendust ei pakkunud ka Jüri Ratase valitsuse paljuräägitud maksureform. 

Veel möödunud aastal lootsid paljud Eesti firmad, et maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni vähendab töötajate ootust kõrgemale palgale, kuna nad maksavad vähem tulumaksu ja saavad seetõttu senisest rohkem raha kätte. Riigikogu liige, reformierakondlane Maris Lauri ütles isegi, et see annab tööandjatele ettekäände loobuda mõneks ajaks palkade tõstmisest.

Ometi räägivad suured tööandjad pool aastat pärast reformi jõustumist, et mingit pehmendavat mõju Jüri Ratase valitsuse maksumuudatusel palgarallile ei ole.  

«Me ei tunne mitte kuidagi, et uus süsteem oleks töötajate palgasoovi vähendanud,» ütles Coop Eesti Keskühistu juht Jaanus Vihand, kelle alluvuses töötab tuhandeid teenindajaid. Seda, et töötajad ütleksid palgaläbirääkimistel, et ärgu tööandja nende palku tõstku, kuna maksuvaba tulu reform jätab neile rohkem raha kätte, peab Vihand väga naiivseks suhtumiseks.

Tema sõnul suurenesid Coopi grupis palgad tänavu esimeses kvartalis umbes 15 protsenti, olgugi, et selle sisse läks ka uute inimeste värbamine. «Seega jah, palgatõus jätkub mühinal,» on Vihand kindel.

Inflatsioon sööb maksuvaba tulu

Lisaks palgaralli pidurdumisele oodati uuest maksusüsteemist ka seda, et see kasvatab Eesti sisetarbimist, kuna inimestele jääb rohkem raha lihtsalt kätte. Ka seda Vihand kuskilt otsast ei tähelda. «Tõenäoliselt ei oska endiselt paljud inimesed arvestada, kas ja kui palju nad maksuvaba tulu märkima peaks ja missugused nende aastatulud tulevad,» selgitas ettevõtte juht.

Teise suure jaeketi Selveri juht Kristi Lomp rääkis samuti, et surve palkade kasvuks vähenenud ei ole. Maksuvaba tulu tõusu on aga ära söönud üleüldine kaupade ja teenuste hinnatõus. «Kütuse ja alkoholi aktsiisi ja toidukaupade hinnatõus on mõjutanud oluliselt hinnatundliku inimese tarbimist. Ebasoodsas suunas.»

Lomp avaldas aga heameelt, et praegune palgakasv käib järjest rohkem ühte sammu ettevõtete tööprotsesside efektiivistamisega. «Korraldatakse töö ümber, automatiseeritakse ja seejärel korrigeeritakse palka,» kirjeldas ta. Kui aga toimuks lihtsalt palgaralli, nagu aastatel 2007–2008, siis seda ettevõtted tema hinnangul enam üle ei elaks.

Palgaootused ületavad ettevõtete võimalusi

Palgasurve pressib peale ka teistes sektorites. Hotelliettevõtja Nordic Hotel Forumi tegevdirektor Feliks Mägus ütles, et kuna töötajaid on turul vähe, rallivad palgad edasi. Nemad on kvartali jooksul palku tõstnud ligikaudu 5 protsenti. «Tegelikult on palgaootused palju suuremad, kui ettevõtetel oleks võimalus ja valmidus maksta,» lisas ta.

Maksuvaba tulu tõusust ei maksa tema sõnul kergendust otsida, kuna majutus- ja hotellisektoris töötavad paljud inimesed hooajaliste ja lühiajaliste lepingutega. See tähendab, et nad ei oska oma sissetulekuid planeerida ega arvesta kõrgemat maksuvaba tulu. «Igal juhul palgatõus jätkub, seda dikteerib juba tööjõuturg. Ja mis seal salata, ka elukallidus kasvab kogu aeg,» sõnas ettevõtja.

Kunda Nordic Tsement ASi tegevdirektori Meelis Einsteini sõnul tõstsid nemadki tänavu kõigil töötajatel palku. Küsimuse peale, kas palgatõus käis töötlevas tööstuses toimunud 6,7-protsendilise palgakasvuga ühte sammu, vastas juht: «Kus sa sellega, märksa vähem.»

Siiski kompenseerib väiksemat palgatõusu Einsteini hinnangul see, et nende ettevõtte keskmine palk on Eesti omast veidi kõrgem. «Aga üsna pea saab meid Eesti keskmine kätte. Hull lugu jah,» rääkis Einstein ning jätkas, et tegelikult nad ootasid palgasurve rahunemist. Aga pole mitte kuhugi rahunenud. Läheb hullu raginaga edasi.

Maksumuudatuse mõju võis olla vastupidine

Statistikaamet leidis, et maksuvaba tulu reform võis palgasurvet hoopis suurendada.

Nimelt andis maksureform kõige suurema võidu töötajatele, kelle kuine sissetulek on vahemikus 500–1200 eurot. Kui aga inimese kuine sissetulek on vahemikus 1200–2100 eurot, siis hakkab maksuvaba tulu suurus vähenema ja mida lähemal on kuupalk 2100 eurole, seda väiksem on maksuvaba tulu. 

Pärast 2100 eurot kaob maksuvaba tulu aga sootuks, mis tähendab, et need inimesed saavad iga kuu lõpus raha vähem kätte kui eelmise süsteemi ajal.

Selleks, et kõrgepalgaline inimene aga netopalgas ei kaotaks, võis tööandja talle «ära võetud» palga kompenseerida. See tähendakski palgasurve suurenemist.  

Teine versioon on siiski see, et surve palkadele vähenes. «Tööandja kulud on samad, kuid töötaja tajub mõningast palgakasvu, kuna tema reaalselt kättesaadav netopalk suureneb. Seega on võimalik, et maksuvaba tulu tõus võis mingil määral brutopalga kasvu pidurdada,» ütles statistikaameti kommunikatsioonispetsialist Toomas Viks.

Samas on selles kontekstis on tema sõnul oluline jälgida ka teisi muutujaid, sealhulgas tööjõupuuduse olemasolu, mis omakorda jälle tööandjate palgasurvet suurendab.

Reaalpalga kasv oli aeglasem

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta esimeses kvartalis 1242 eurot, tõustes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 7,7 protsenti, teatas statistikaamet.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2017. aasta I kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga tõus oli 4,5 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta I kvartalis kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses, energeetikas ning info ja side tegevusalal.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1537 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1510 eurot). 

Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning aeglaseim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Maakonniti oli 2018. aasta I kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1386 eurot) ja Tartu (1209 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (896 eurot) ja Saare (930 eurot) maakonnas.

Tagasi üles