Analüütik: miljarditehas pole nii kasumlik, kui üritatakse näidata

Miljarditehase eestvedajad Aadu Polli ja Margus Kohava.

FOTO: MARGUS ANSU / PM/SCANPIX BALTICS

Tuliseid vaidlusi tekitavale miljarditehasele analüüse koostanud rakendusuuringute keskuse CentrAR  vanemanalüütiku Janno Järve sõnul pole nii kalli tehase tasuvusaeg vaid mõned aastad ning ka asukohavalikusse ei tohiks suhtuda kergekäeliselt. 

Väikettevõtja Peeter Unt kirjutas oma arvamusloos, et valitsus surub Est-Fori suurt tselluloositehast Tartumaale seetõttu, et mujal oleks selle kasumlikkus väiksem ning küsib, miks valitsus seda teeb? 

Unt on välja arvestanud ka miljarditehase võimaliku kasumlikkuse palgakulude, amortisatsiooni ja kasumi põhjal. Tema kirjeldus: "Palgakulud. Ütleme, et ühe tehasetöötaja keskmine brutopalk saab olema 2500 eurot kuus. 200 töötaja puhul teeb see aastaseks palgafondiks koos kõigi maksudega kaheksa miljonit eurot.

Amortisatsioon. Ütleme, et lisaks miljardisele alginvesteeringule tuleb tehasesse lähema 30 aasta jooksul veel 200 miljonit investeerida. Seega amortiseerub 30 aasta jooksul 1,2 miljardit eurot. See on 40 miljonit aastas.

Kasum. Lahutame 240 miljonist eurost (aastane lisandväärtus) 40 miljonit amortisatsiooni ja kaheksa miljonit palgakulusid. Järele jääb 192 miljonit eurot. Aastane kasum – 192 miljonit eurot. Tsiteerides klassikuid: pole paha!"

Est-Forile analüüse teinud rakendusuuringute keskuse CentrAR  vanemanalüütik Janno Järve märkis vastuseks Postimehes ilmunud artiklile, et kuna CentARi analüüs keskendus tehase poolt loodavale lisandväärtusele, siis ei ole nende käsutuses Est-Fori planeeritavaid kasuminumbreid. Seetõttu ei oska ta ka täpselt öelda, kas artiklis välja pakutud kasum vastab sellele, millega investorid selles projekti arvestavad. "Küll aga näitab lihtne arvutus, et kui artiklis välja pakutud kasumi suurus on õige, siis kujuneb selle projekti tasuvusajaks ühe miljardilise investeeringu maksumuse korral kõigest 5,2 aastat, mis ei ole realistlik," nentis Järve. "Selliste investeeringute tasuvusajad on tavaliselt oluliselt pikemad - 10 aastat ja rohkem."

Järve lisas, et rohkem kui kümneaastasele tasuvusajale on oma avalikes sõnavõttudes viidanud ka projekti eestvedajad, mis teisisõnu tähendab, et artiklis väljapakutud kasumi suurus on suure tõenäosusega ülehinnatud. "Ühtlasi tähendab see ka seda, et mitmekümnemiljoniline aastane lisakulu, mida tehase ehitamine mõnda teise piirkonda endaga kaasa tooks, on oluliselt suurem probleem, kui artiklis kirjutatust välja paistab," märkis Järve.

Järve sõnul on investeeringu kasumlikkusest rääkides tähtis mõista ka seda, et investeerimisperioodi keskmine kasum ja iga-aastane kasum on erinevad asjad. "Äriplaan võib olla küll keskmiselt kasumlik, kuid see ei tähenda, et see on kasumlik igal aastal. Tselluloosi hind kujuneb turul ning viimase 20 aasta jooksul on okaspuutselluloosi tonn maksnud nii 800 kui ka 400 eurot," selgitas analüütik.  "Tuleb arvestada sellega, et projekt on mõnel aastal ka kahjumis ning tähtis on need aastad üle elada. Tehase ehitamine kohta, kus toorme transpordi kulu on võimalikult madal, muudab äriplaani jätkusuutlikumaks."

Järve ütles, et eraettevõtetel pole võimalik planeerida konkurentsivõimetut tehast. Alternatiivsed asukohavalikud Ida-Virumaal või Pärnumaal oleks oluliselt kõrgemate äriliste riskidega ning sellesse ei tohiks suhtuda kergekäeliselt, nentis ta.

Järve märkis, et kui vaadata puhtalt majanduslikke argumente, siis on tehase ehitamine Suur-Emajõe piirkonda loogiline valik. "Kas tehas saaks tegutseda Suur-Emajõe piirkonnas ka lähtuvalt keskkondlikest argumentidest? Sellele küsimusele saame vastuse siis, kui viiakse läbi keskkonnamõjusid käsitlevad uuringud," ütles analüütik.

Est-For Invest tahab Margus Kohava ja Aadu Polli eestvedamisel ehitada Eestisse tselluloositehase, mille eeldatav maksumus on miljard eurot. Tehas hakkaks plaani järgi tootma puidust komponente erinevatele tööstusharudele. 

Ühe võimaliku asukohana tehasele on räägitud Emajõe äärsest piirkonnast Tartus, kuid Tartu linnavõim ja sealsed elanikud on tehase ehitamisele kategooriliselt vastu. 

Tagasi üles